Eesti Jalgpalli Liidu, politsei ja päästekeskuse eilsel kohtumisel otsustati, et pürotehniliste toodete kasutamine Meistri- ja Esiliiga mängudel on edaspidi lubatud vaid korraldaja poolsel taotlusel, mis tuleb Meistriliigas mängivate võistkondade puhul esitada kohalikule omavalitsusele.
Pürotehniliste toodete kasutamise kohta peab olema märge ka kohtumise turvaplaanis ning sellega seonduvalt määratletud ala pürotehnika kasutamiseks ja turvatöötajate täiendavad kohustused. Samuti tuleb plaanidest teavitada jalgpalliliitu. Varem oli pürotehniliste toodete kasutamine politsei märgukirjaga keelatud.
Eesti klubide rahulike fännidega ei ole politseil seni probleeme olnud. Foto: Catherine Kõrtsmik
Eilne kohtumine oli jätk Meistri- ja Esiliiga klubide turvajuhtide seminarile, kus samuti arutati pürotehnika kasutamist staadionidel.
Politseimajor Einar Lillo sõnul on pürotehniliste toodete kasutamine staadionil täiendavaks riskiteguriks ning sellega kaasneb oht osalejate turvalisusele.
“Tahame ohte minimeerida, sest keegi ei pea end tribüünidel ohustatuna tundma,” ütles Lillo. “Pürotehnilise tootena käsitleme ka näiteks säraküünlaid ja ka nende kasutamine peab olema kinnitatud loaga.”
Lillo sõnul ei ole seni probleeme olnud ning fännid on väga korralikult käitunud. “Klubidel on soovi korral võimalus oma toetajatele pürotehnika kasutamine võimaldada, kuid selleks tuleb kõik täpselt kooskõlastada ja taotlus esitada,” märkis Lillo. “Klubid peavad teadma, et kui vastav luba saadakse, jääb staadionil toimuv nende vastutusse.”
UEFA klubimängudel ning FIFA ja UEFA koondisemängudel on igasuguste pürotehniliste vahendite kasutamine keelatud.
Kolmepoolsel kohtumisel esindasid Eesti Jalgpalli Liitu peasekretär Tõnu Sirel, mängude korraldaja Kert Küttis ning Meistri- ja Esiliiga juht Dmitri Skiperski, põhja prefektuuri koordinatsioonibüroo planeerimisteenistuse vanem politseimajor Einar Lillo ja Põhja-Eesti päästekeskust päästetöödeteenistuse juhi asetäitja Mart Sild.