Jalgpalli mõju ühiskonnale

Eesti ja ka kogu maailma populaarseima spordiala jalgpalli harrastamisel on mitmeid häid külgi – see mõjub positiivselt tervisele, kasvatab füüsist ja õpetab mitmeid eluks vajalikke oskuseid. Tänaseks on UEFA GROW programmi raames lisaks uuritud seda, kuidas jalgpalli harrastamisesse investeerimine riigile ja ühiskonnale ka rahaliselt kasu toob.

SROI (Social return on investment) on mudel, mis loob võimaluse sotsiaalsete väärtuste arvuliseks analüüsimiseks. 2015. aastal loodud UEFA GROW programm, mille eesmärk on toetada liikmesriikide strateegilist jalgpallilist arenemist nii väljakul kui ka selle kõrval, rakendab SROI mudelit jalgpalliharrastuse sotsiaal-majandusliku mõju hindamiseks. See võimaldab arvudepõhiselt hinnata, kui suurt kasumit jalgpalli investeerimine ja selle spordiala harrastamine riigile toob.

Mudel on loodud koostöös mitmete Euroopa ülikoolidega ning põhineb teaduslikel uurimistöödel ja esialgu 25 liikmesriigi jalgpalliharrastuse kohta kogutud andmetel. Tänaseks on kaasatud juba 40 alaliitu, kellest 30 puhul on uuring edukalt lõpetatud. UEFA GROW SROI mudeli lähenemisviisi on heaks kiitnud Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu, Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO).

Jalgpalliharrastuse mõju hinnatakse kolme kriteeriumi järgi: sotsiaalne mõju, majanduslik mõju ning mõju tervisele. Vähene liikumine läheb Euroopa Liidu riikidele igal aastal maksma 80 miljardit eurot, ent SROI mudel näitab, kuidas jalgpalliharrastamine neid kulusid vähendada aitab. Tänaseks on arvutatud, et 1€ jalgpalliharrastusse investeerimine toob Eestile tagasi 26€ väärtuses sotsiaal-majanduslikku mõju. Üks jalgpalliharrastaja loob seejuures Eestile 4097€ väärtuses sotsiaal-majanduslikku mõju.

Jalgpall loob töötajate ja vabatahtlike võrgustiku, kes panustavad tegevustesse oma väärtuslikku aega. See tugevdab kogukondi ning muudab need rikkamaks. Meeskonnaspordiga omandatakse sotsiaalseid oskuseid, mis tulevad kasuks akadeemilises elus. Jalgpall on usu-, rahvuse-, soo-, nahavärvuse- ja keeleülene ning toob kokku erinevaid inimesi. See pakub tervislikku tegevust ka keerulisematel hetkedel ning mõjutab kõikidest spordialadest enim riskirühma kuuluvaid inimesi. Jalgpalliharrastajad on üldiselt enesekindlamad ning kõrgema enesehinnanguga. Eriti puudutab see tüdrukuid ning aitab neil oma elu kontrollida. Jalgpall õpetab austust ja distsipliini.

Majandusliku väärtuse loomine algab klubi tasandilt – tuleb ehitada staadioneid, soetada mängimiseks palle, mänguvorme ja muud varustust. See loob omakorda töökohti neile, kes klubisid taristu ja mänguvahenditega varustavad ning lisaks makstakse palka nii klubi sportlikule kui ka organisatoorsele personalile. Töökohtade loomine aitab ühiskonnal kokku hoida töötusega seotud kulutustelt. Kuna jalgpall toetab ka akadeemilist elu ning seal läbilöömist, kasvatab spordiala omakorda SKP-d ja produktiivsust.

Regulaarne jalgpalli harrastamine hoiab inimesi füüsiliselt aktiivsena. Teaduslikud uuringud on näidanud, et aktiivsetel inimestel on vähem erinevaid terviseprobleeme, sealhulgas südame-veresoonkonna haiguseid, II tüüpi diabeeti, vähki ja ka vaimse tervise probleeme. Seetõttu aitavad füüsiliselt aktiivsed inimesed riigil meditsiiniliste kulutuste pealt kokku hoida.

Tänaseks on mudeli põhjal arvutatud, et uuringus osalenud liikmesriikide harrastusjalgpallurid loovad igal aastal ühiskonnale ligi 40 miljardi euro väärtuses majanduslikku, sotsiaalset ja tervisalast kokkuhoidu. Eesti harrastusjalgpallurite panus riigile on selle juures 79 miljonit eurot.