Juhatus

Aivar Pohlak – president 

Vastutusala: üldine juhtimine, esindamine

Aivar Pohlak on Eesti Jalgpalli Liidu president alates 2007. aastast. Perioodil 1998–2007 täitis ta asepresidendi kohtustusi. Jalgpalliliidu juhatuse liige sai temast aastal 1993.

Pohlak on lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonna 1985. aastal (hilisem Tallinna Tehnikaülikool ja TalTech). 1990. aastal asutas ta Tallinna FC Flora jalgpalliklubi ning tegutses seal 2016. aastani presidendina. Lisaks on ta varasema karjääri jooksul tegutsenud eesti keele, kirjanduse ja matemaatika õpetajana ning vabakutselise lastekirjanikuna.

Lisaks poolprofessionaali ja amatöörina mängimisele on Pohlak olnud ametis ka jalgpallitreenerina. Aastatel 1988–1989 tegutses ta treenerina Tallinna Kopli Spordikoolis, 1990–1992 juhendas Tallinna FC Flora meeskonda ning oli samal perioodil ühe aasta ametis ka Eesti koondise abitreenerina.

Alates aastast 2007 on Pohlak UEFA noorte- ja amatöörjalgpalli komisjoni aseesimees ning kuulub 2023. aastast UEFA strateegia juhtimise komiteesse. Varasemalt on ta kuulunud ka FIFA eetikakomiteesse (2017–2018) ning FIFA ausa mängu ja sotsiaalse vastutuse komisjoni (2008–2016). Aastatel 2009–2021 oli Pohlak Kose vallavolikogu liige.

Gerd Müller – I asepresident 

Vastutusala: finantsmajanduslik tegevus

Gerd Müllerist sai Eesti Jalgpalli Liidu juhatuse liige 2021. aastal. Asepresidendina vastutab ta finantsmajandusliku tegevuse eest.

Müller on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) majandusteaduskonna. Alates 2024. aastast töötab ta strateegia ja arenduse juhina ettevõttes Tietoevry Banking, mis tegutseb pankadele IT-teenuste osutamisega. Aastatel 2018–2024 oli ta ehituse ja kinnisvaraarenduse ettevõtte Nordecon tegevjuht ja juhatuse esimees, selle eel tegutses ta kolm aastat Nordeas Baltimaade äriarenduse juhi ja Eesti filiaali juhatajana.

Müller on eri pangandus- ja majandusvaldkonnas tegutsevate ettevõtetega olnud seotud ka varasemalt. Kõige pikema perioodi töötas ta Hansapangas (1992–2001), kus täitis mitmeid eri ametikohti ning kandis ka juhatuse liikme rolli.

Varasemalt on Müller kuulunud ka Eesti Pangaliidu ja Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatusse, samuti oli ta MasterCardi Põhja-Euroopa piirkondliku nõukoja liige. Oma töökohustustega seoses on ta alates 1996. aastast olnud mitmete eri ettevõtete nõukogude ja juhatuste liige või esimees.

Müller mängis harrastajana jalgpalli kogu kooliaja ning tema mõlemad tütred on treeninud ja mänginud nii klubi kui noortekoondiste tasemel. Varasemalt pangas töötades puutus ta tööalaselt kokku nii jalgpalliliidu kui jalgpalli finantseerimisega. Viimastel aastatel on Müller omal käel täiendanud teadmisi spordi finantseerimisest ja sellest, kuidas tänapäeval erinevad majandusliku jätkusuutlikkuse regulatsioonid jalgpalliklubide arengut suunavad.

Ainar Leppänen – II asepresident 

Vastutusala: õiguslik regulatsioon

Ainar Leppänen on Eesti Jalgpalli Liidu juhatuse liige aastast 2009, kui üldkogu nimetas ta asepresidendiks. Leppäneni vastutusala juhatuse liikmena on õiguslik regulatsioon.

Leppänen on lõpetanud Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Eestis õigusteaduskonnas ja täiendanud end Wallenberg Institute Executive programmi raames muu hulgas USAs Massachusetts Institute of Technology Sloanis. Alates 2016. aasta maikuust on ta SEB Panga juhatuse liige ning jaepanganduse valdkonna juht. Varasemalt on ta AS SEB Liisingus ametis olnud tegevdirektori, müügidirektori ja kõrgendatud äririski osakonna juhatajana ning kuulunud juhatusse.

Aastatel 1994–1997 oli Leppänen Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär. Selle järel töötas ta kuni 1999. aastani Tallinna FC Flora tegevjuhina.

Leppänen on varasemalt kuulunud ka UEFA juriidiliste küsimustega tegelevasse komiteesse ning tegutsenud UEFA ja FIFA egiidi all toimuvatel mängudel delegaadina.

Tarmo Lehiste – juhatuse liige 

Vastutusala: meeste A-koondis

Tarmo Lehistest sai Eesti Jalgpalli Liidu juhatuse liige 2009. aastal. Tema peamine vastutusala juhatuse liikmena on Eesti meeste koondis ning teleülekannetega seonduv.

Lehistel on metsanduse erialal kõrgharidus Eesti Maaülikoolist. Spordivaldkonnas tegutsemist alustas Lehiste 1994. aastal reporterina Eesti Raadio sporditoimetuses. Selle järel juhtis ta TV3 kanalil iganädalast jalgpallisaadet ja tegutses jalgpallikommentaatorina. Samuti on ta töötanud Eesti Jalgpalli Liidu pressiesindajana. 

Hiljem töötas Lehiste aastaid nii klubi kui koondise tasandil jalgpallimänedžerina. Samuti on ta tegutsenud pikaaegselt jalgpalliagendina ning korraldanud mitmete Eesti ja välismaa jalgpallurite klubivahetust. Lehiste on tegev olnud ka spordi tele- ja reklaamiõiguste äris. 

2014. aastast tegutseb ta korraldajana UEFA egiidi all toimuvate koondiste ja klubide võistlustel, kus tema ülesanne on organiseerida mängu teleülekannete ja kommertspoolega seotud tegevusi (Venue Operations and Broadcasting Manager, VOBM). VOBM-i rollis alustamiseks läbis Lehiste mahuka väljaõppe ning osaleb igal aastal täiendõppeseminaridel.

Lisaks jalgpallile tegutseb Lehiste igapäevaselt ettevõtluses, edendab oma sünnikohas Kaismal kohalikku elu ning kuulub Põhja-Pärnumaa Vallavolikokku. Varasemalt on Lehiste olnud Vändra Vallavolikogu esimees ning juhtinud erinevaid komisjone. Ta kuulub Eestimaa Piimatootjate Ühistu juhatusse ning on OÜ Farm In Productionsi nõukogu esimees. Lisaks esindab ta Pärnumaa jahimehi Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuses.

Teet Ilves – juhatuse liige

Vastutusala: infrastruktuuri areng

Teet Ilvesest sai Eesti Jalgpalli Liidu juhatuse liige 2017. aastal, kui ta asus vastutama infrastruktuuri arendamise eest. Ilves on ka jalgpalliliidu staadionite komisjoni esimees.

Ilves on omandanud magistrikaardi tööstus- ja tsiviilehituse erialal Tallinna Polütehnilises Instituudis (hilisem Tallinna Tehnikaülikool ja TalTech). Sama õppeasutus väljastas talle 1990. aastal tähtajatu diplomeeritud ehitusinseneri kutsetunnistuse.

Ilves on lisaks juhatuse liikme rollile EJLis ametis projekteerijana, alustades tööga 2010. aastal. Tema peamine vastutusala on alaliidu infrastruktuuriprojektide elluviimine, sealhulgas staadionite ja väljakute projekteerimine ning klubide ja muude asutuste nõustamine projekteerimisega seonduvalt.

Ilves on ehituseksperdina olnud suure hulga Eesti jalgpallistaadionite, sealhulgas A. Le Coq Arena rajamise juures. Ta on EJL Investeeringute OÜ ja EJL Ehitusbüroo OÜ juhatuse liige.

Priit Penu – juhatuse liige

Vastutusala: amatöörjalgpall ja regionaalne areng

Priit Penust sai Eesti Jalgpalli Liidu juhatuse liige 2004. aastal. Tema vastutusala juhatuse liikmena on amatöörjalgpall ning regionaalne areng. Penu on EJLi harrastusjalgpalli komisjoni esimees.

Penu on omandanud Eesti Põllumajandusülikooli agronoomiateaduskonnas nii bakalureuse- kui magistrikraadi ning on läbinud doktorantuuri. Ta on alates 2025. aastast Maaelu Teadmuskeskuse (METK) mullastiku valdkonna nõunik, varasemalt tegutses ta sama valdkonna juhina.

Penu tunnustatakse 2025. aastal vabariigi aastapäeva eel tippteadlaste kategoorias mullateaduste edendajana presidendi teenetemärgiga. Penu on lugenud mullateaduse, ökoloogia ja keskkonnakaitse kursusi ning tema sulest on ilmunud kümneid teadustrükiseid.

Penu on läbinud UEFA koolitusseminari kihlveopettuste teemal. Ta osaleb kihlveopettuste uurimise erikomisjoni töös. Ta on ametis ka FC Kuressaare klubi presidendina.

Marek Lemsalu – juhatuse liige 

Vastutusala: kommerts

Marek Lemsalust sai Eesti Jalgpalli Liidu juhatuse liige 2013. aastal. Tema peamine vastutusala on kommertsvaldkonnaga seonduv.

Lemsalu on endine profijalgpallur, kes esindas Eesti koondist perioodil 1992–2007 kokku 86 mängus ning lõi 3 väravat. Pärnus sirgunud teenekas kaitsemängija esindas klubijalgpallis ka välisklubide värve. 1996.–1997. aastal kuulus ta toona Saksamaa esiliigas pallinud Mainz 05 ridadesse, 1999. aastal mängis Strømsgodsetiga Norra kõrgliigas ning võistles perioodil 2002–2005 samas liigas Bryne särgis.

Alates 2020. aastast tegutseb Lemsalu tegevjuhina tõstukite müügi ja hooldusega tegelevas ettevõttes Liftest OÜ, olles lisaks ka juhatuse liige ja ettevõtte omanik. Perioodil 2008–2020 oli ta tegevjuht ka Malthus Eesti OÜ-s ja Brubakken Eesti OÜ-s. Tegevjuhina hõlmab tema igapäevatöö suurklientidega suhtlemist, mis haakub tema rolliga EJLi juhatuses kommertsvaldkonna eest vastutajana.

Lemsalu on jalgpallisõpradele tuttav ka teleekraanidelt, sest lööb ETV stuudioeksperdina regulaarselt kaasa Premium liiga ja Eesti koondise mängude teleülekannetel.

Eduard Rõžov – juhatuse liige 

Vastutusala: kohtunikud ja mänguinspektorid

Eduard Rõžovist sai Eesti Jalgpalli Liidu juhatuse liige 2009. aastal. Tema vastutusala on kohtuniketöö ja mänguinspektorite areng. Lisaks on ta jalgpalliliidu kohtunke komisjoni esimees.

Rõžov on endine tegevkohtunik, kes mõistis Eestis võistlusmängudes õigust aastatel 1997–2012. Aastatel 2003–2008 oli ta FIFA kategooria abikohtunik. Alates 2013. aastast tegutseb ta kohtunike vaatlejana. Lisaks on ta läbinud erinevaid jalgpallikohtuniku ja kohtunike koolitaja kursuseid. 

Rõžov on lõpetanud Tallinna Polütehnilises Instituudis (pregune TalTech) majandusteaduskonna. Varasema karjääri jooksul on ta olnud Aseri Tellis ASi müügidirektor (1993–2001) ning täitnud ettevõttes Wierenberger AS erinevaid juhtivaid ametikohti. 2022. aastast tegutseb ta Jõhvi Spordi hooldusjuhina.

Lisaks igapäevatööle ning rollidele EJLis on Rõžov Viru-Nigula valla arengu- ja majanduskomisjoni liige.

Mart Poom – juhatuse liige 

Vastutusala: noorte jalgpall

Mart Poomist sai Eesti Jalgpalli Liidu juhatuse liige 2013. aastal. Tema vastutusala juhatuse liikmena on noorte jalgpall ja selle areng. Poom on EJLi noortekomisjoni esimees.

Mustamäel üles kasvanud endist väravavahti peetakse Eesti üheks läbi aegade parimaks meesjalgpalluriks. Eesti koondist esindas ta perioodil 1992–2009 kokku 120 ametlikus kohtumises. Talle kuulub kuus Eesti aasta jalgpalluri auhinda (1993, 1994, 1997, 1998, 2000 ja 2003). Lisaks nimetati ta 2003. aastal Eesti „kuldseks mängijaks” – tegemist oli eriauhinnaga, millega sai iga alaliit UEFA 50. aastapäeva puhul tunnustada oma riigi viimase viie aastakümne mõjukaimat ja silmapaistvamat jalgpallurit.

Tallinna Lõvides oma mängijakarjääri alustanud Poom mängis end legendi staatusesse toona Inglismaa kõrgliigas pallinud Derby Countys, kelle ridadesse kuulus perioodil 1997–2002. Klubiga liitumise järel sai temast esimene Premier League’is mänginud eestlane. Derby Countyt esindas ta kokku 146 kohtumises ning liikus sealt edasi Sunderlandi (2002–2005), Arsenali (2005–2007) ja Watfordi (2007–2009).

Mart Poomil on UEFA A treenerikvalifikatsioon ning ta on Eesti meeste koondise väravavahtide treener. Lisaks oma rollile EJLi juhatuses juhib ta ka omanimelist Nõmmel asuvat Unitedi jalgpalliklubi ning viib läbi väravavahtide treenerite koolitusi.

Daniil Savitski – juhatuse liige

Vastutusala: ranna- ja saalijalgpall

Daniil Savitskist sai Eesti Jalgpalli Liidu juhatuse liige 2017. aastal. Tema peamised vastutusalad juhatuses on ranna- ja saalijalgpall. Savitski on rannajalgpalli komisjoni ja saalijalgpalli komisjoni esimees.

Savitskil on magistrikraad Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Ta on Eesti Advokatuuri liige ning on alates 2017. aastast vandeadvokaat. Savitski on K&S Legal advokaadibüroo vandeadvokaat ja juhtivpartner ning vastutab spordiõiguse, krüptovarade ja äriõiguse valdkondade eest. 

Lisaks rollile EJLi juhatuses kuulub Savitski alates 2019. aastast UEFA juriidilisse komiteesse. 2022. aastal lõpetas ta edukalt FIFA Spordiarbitraaži kursuse (Executive Programme in Sports Arbitration).

Savitskil on endise mängijana kirjas 70 mängu Eesti kõrgliigas. Viimati esindas ta 2022. aastal Esiliigas FC Nõmme Unitedit.

Are Altraja – juhatuse liige 

Vastutusala: tippjalgpall

Are Altraja on Eesti Jalgpalli Liidu juhatuse liige aastast 2009. Tema vastutusala juhatuse liikmena on tippjalgpall ehk A. Le Coq Premium liiga ja Esiliigade areng. Altraja on EJLi tippjalgpalli komisjoni esimees.

Altraja on läbinud Eesti Põllumajanduse Akadeemias (praegune Eesti Maaülikool) põllumajanduse mehhaniseerimise eriala ning õppinud seejärel Estonian Business Schoolis rahvusvahelist äri. 

Altraja on pikaaegne ASi FIFAA, Nike Eesti maaletooja ASi Jalajälg, ASi Sportland Eesti ja ASi Sportland International Group juhatuse liige ja kaasomanik. Samuti on ta Elwa Projek OÜ asutaja ja omanik ning Agrofarm Holding kaasomanik.

Lisaks oma rollile EJLi juhatuses on Altraja FC Elva klubi juhatuse liige ja kaasasutaja.

Altraja pälvis 2019. aastal Kultuuriministeeriumi Spordisõbra tiitli.

Anastassia Morkovkina – juhatuse liige 

Vastutusala: naiste jalgpalli areng

Anastassia Morkovkinast sai Eesti Jalgpalli Liidu juhatuse liig aastal 2017. Tema vastutusala juhatuse liikmena on naiste jalgpalli areng.

Morkovkinat peetakse Eesti läbi aegade parimaks naisjalgpalluriks. Endine ründaja esindas Eesti koondist kokku 75 kohtumises ning lõi kokku rekordilised 40 väravat. Morkovkina on klubitasandil 15-kordne Eesti meister ja 14-kordne kõrgliiga suurim väravakütt. Teda on kaheksal korral tunnustatud aasta naisjalgpalluri tiitliga.

Morkovkina oli aastatel 2022–2024 Eesti naiste koondise kaaspeatreener. Tema juhtimisel võitis naiskond nii 2022. kui 2024. aasta Balti turniiri. Klubitasandil on ta juhendanud varasema koduklubi Pärnu JK naiskonda (2018–2019) ning olnud Martin Reimi Jalgpallikoolis noortetreener (2020–2022). Alates 2025. aastast on ta Viimsi JK naiskonna peatreener.

Morkovkina on õppinud kunagises Audentese Ülikoolis ärikorraldust ja logistikat ning Tallinna Tehnikaülikoolis materjalitehnoloogiat. Alates 2020. aastast on ta Heidelberg Materials Betoon ASi laboriinsener ning tegutses aastatel 2009–2018 laborant-tehnoloogina HC Betoon ASis (hilisem Heidelberg Materials Betoon AS). Perioodil 2003–2009 töötas ta Savi AS-is laboritöö juhatajana.

Morkovkinal on alates 2022. aastast UEFA A treenerikvalifikatsioon.

Ragnar Klavan – juhatuse liige

Ragnar Klavanist sai Eesti Jalgpalli Liidu juhatuse liige 2024. aastal.

Endisel kaitsjal on selja taga üks läbi aegade edukamaid mängijakarjääre Eesti jalgpallis. Klavani teekond sai alguse Viljandis ning sealse Tuleviku ridades tegi ta Eesti kõrgliigas debüüdi 2002. aastal. Kolm aastat hiljem siirdus ta Hollandi kõrgliigasse ning tuli 2009. aastal AZ Alkmaari ridades esimese eestlasena Hollandi meistriks.

Perioodil 2012–2016 mängis Klavan esimese eestlasena Saksamaa kõrgliigas, kuuludes Augsburgi ridadesse. Klubi eest pidas ta kokku 125 mängu ja lõi 4 väravat ning jäi oma edukate sooritustega silma Jürgen Kloppile, kes tõi ta 2016. aastal Inglismaale Liverpooli. 2018. aastal Premier League’i klubist lahkumise ja 2021. aastal Eestisse naasmise vahele jäi ka kaheaastane periood Itaalia kõrgliigaklubis Cagliari.

Klavan esindas Eesti koondist perioodil 2003–2024 kokku 130 kohtumises ning lõi 3 väravat. Tarmo Rüütli käe all sai temast 2012. aastal koondise kapten.

Klavan on alates 2016. aastast JK Tallinna Kalevi president.

Indrek Schwede – juhatuse liige

Vastutusala: meedia ja avalikud suhted

Indrek Schwedest sai Eesti Jalgpalli Liidu juhatuse liige 2024. aastal. Tema peamine vastutusala juhatuse liikmena on meedia ja avalikud suhted.

Schwede on lõpetanud Tartu Ülikoolis ajakirjanduse eriala ning sama õppeasutuse ajaloo ja arheoloogia instituudis omandas ta 2021. aastal doktorikraadi. Karjääri jooksul on ta töötanud mitmete väljaannete toimetustes ning olnud peatoimetaja Sporditähes (1992–1998; 2003–2006), Pühapäevalehes/Eesti Päevaleht Plussis (1998–2001) ning kõige pikaajalisemalt ajakirjas Jalka (2007–2019).

Schwede sulest on ilmunud mitu Eesti jalgpalli ja selles tegutsevaid inimesi ilmestavat teost. Praegu on Schwedel käsil Eesti jalgpalliajalugu põhjalikult käsitlev viieosaline raamatusari, millest on praeguseks valminud esimene (2022) ja teine (2024) osa. 2001. aastal nägi ilmavalgust tema teos „Väike jalgpallipiibel”, mis oli ajaloosarjale justkui sissejuhatuseks ning annab ülevaate Eesti toona ligi saja-aastasest jalgpalliajaloost. Lisaks on tema kui kaasautori toel lugejateni jõudnud Mart Poomi ja Joel Lindpere autobiograafiad.

Schwede kuulub alates 1995. aastast asutajaliikmena Eesti Jalgpalliajakirjanike Klubisse. 2007. aastast on ta ka Rahvusvahelise Jalgpalliajaloo ja -statistikaliidu Eesti-poolne liige.