Viljandi sai uue kunstmurustaadioni, juba mõeldakse sisehallist

Tol pühapäevahommikul olid kogunenud viie Viljandi suure ettevõtte ning Ugala teatri koondmeeskonnad sellele staadionile, et maha pidada järjekorras viies Viljandi Tuleviku korraldatud ettevõtete ja asutuste jalkaturniir. Aavo Soopa avalöök oli kui sümboolne gong tähistamaks Viljandi spordielu viimaste aastate ühe omanäolisema ühistöö lõpuleviimist.

Napp kaotus hääletusel
Viljandi linnavalitsus on juba kaks aastat korraldanud kaasava eelarve konkurssi, mille raames saavad linnakodanikud kaasa rääkida 30 000 euro linna raha kasutamisel. Tänavu jäid sõelale kaks ettevõtmist, Uueveski parkmetsa jalgradade korrastamine ning Kesklinna kooli mudase ja nukras olukorras staadioni ümberehitus aasta ringi kasutatavaks kunstmuruväljakuks. Selleks plaaniti käiku lasta linnastaadioni kõrval asuva kunstmurustaadioni rekonstrueerimisest üle jäänud vana muruvaip, mida oli ettenägelikult alles hoitud.

Kohaliku spordiaktivisti Jaak Luhakooderi ning Tuleviku vutiklubi algatusel tehti oma ettevõtmisele jõuliselt kampaaniat. Linnarahva poole pöördusid seltsamalt poriselt platsilt sirgunud jalgpallikangelased: Argo Arbeiter, Joonas Tamm, Sander Post ning mitmed teised tunnustatud linlased.

Staadioniehituse idee jäi rahvahääletusel siiski ülinapilt teiseks ning esialgu rahastust ei pälvinud. Seejärel sekkus aga linna noortevolikogu, kes tegi linnavalitsusele ettepaneku linnarahva hulgas suure toetuse leidnud projekt linna reservfondi rahade toel siiski ellu viia. Linnavalitsus otsustaski raha eraldada. Tugevat toetust avaldas ettevõtmisele ka kooli hoolekogu.

Kogukond sekkub...
See, mis linnavalitsuse otsuse järel toimuma hakkas, läheb Viljandi spordielu ajalukku. Tuleviku peasponsori, aktsiaseltsi Viljandi Aken ja Uks juhatuse liige Rain Hüva kogus kiiresti enda ümber mõttekaaslased: kohaliku ehitaja, arhitekti ja mitmed teised ettevõtjad. Teada oli, et 30 000 eurot ei ole kaugeltki piisav, et selle eest standardprojektiga ning toimiv kunstmuruväljak ehitada. Tuli leida ebakonventsionaalseid lahendusi.

Ja need leiti. Kohalik arhitekt Sven Reiss ning ehitusfirma, osaühingu Stone House esindaja Rivo Haljaste murdsid nädalate kaupa pead, kuidas staadioni aluspõhja niimoodi ehitada, et see vastaks ühelt poolt kõigile nõuetele ning selle projekt oleks samas teostatav olukorras, kus tööde läbiviimiseks on ligi viis korda vähem raha kui tegelikult tarvis oleks.

...ja teeb ära
Peagi valmis omanäoline, nullist välja mõeldud eksperimentaalne projekt: staadioni alustarindi ehitamisel plaaniti teisaldada vähem pinnast, kui tavapäraselt sellistel puhkudel tehakse. Alustäitekihtide paigaldamisel ning tihendamisel otsustati kasutada täiesti uudset lähenemist. Valminud projektiga mindi linnavalitsusse, kus sellele heakskiit anti ja ehitushange välja kuulutati. Tööde käigus kujunes ehituse lõplikuks maksumuseks kujunes 36 000 eurot ning linnavalitsus eraldas vajalikud 6000 eurot algsele eelarvepiirile lisaks.

Kogu ettevõtmise kohal hõljus väikesele linnale nii hädavajalik koostegemise vaim: projekteerija töötas tasuta, ehitaja tegi paljud tööd ära omahinnaga või tasuta ning kaasatud allhankijad tegid sageli sama. Üks ettevõtja annetas värvid, et väljak joonida, teine viis joonimistöö läbi, kolmas tegeleb juba valgustuse rekonstrueerimisega ja neljas ehitab väljaku äärde pingid ja varjualused.

Väljak ise aga valmis vaid kuu aega kestnud ehituse järel ning esimest korda kooli pika ja väärika ajaloo jooksul ei möödu sügisesed kehalise kasvatuse tunnid enam pahkluuni poris mütates. Samuti pääsevad koolis õppivad lapsed nüüd kevadeti umbsest võimlaõhust nädalaid varem kui see enne võimalik oli.

Tuleviku vutiklubi sai endale juurde tänuväärt treeningbaasi ning seeläbi leevenes koormus linnastaadioni kunstmuruväljakule, kus seni pidi õhtustel aegadel mahtuma kuni 150 last korraga treenima; sellest rääkimata, et talvine spordisaalidesse kolimine lükkub pisematel jalkaässadel nüüd nädalate võrra edasi.

Kogu ettevõtmise eestvedajad on pidevalt rõhutanud (ning sama tegi kooli direktor pühapäeval staadioni avades), et uus väljak on avatud kogu linnarahvale: kooli- ja trennilaste kõrval ka harrastajatele ja hobipuntidele.

Unistused ei peatu
Kogu ettevõtmise üks vedureid, Rain Hüva on mõistagi rahulolev. Valminud hädavajaliku staadioni peab ta Viljandi kogukondliku vaimu ning linnavalitsuse, ettevõtjate ja kogukonna koostöö parimaks näiteks läbi aegade. Tuleviku president Raiko Mutle aga ei kõhelnud väljaku avamisel Tulevik TV-le antud intervjuus välja ütlemast: me unistame juba sisehallist.

Kesklinna kooli staadioni projekti aga kavatsevad selle eestvedajad panna kaante vahele ning teha avalikult kättesaadavaks kõigile teistele Eesti omavalitsustele. Ennekõike juhendmaterjaliks, aga ka murdmaks arusaama sellest, et kunstmuruväljaku rajamine on kallis ning väiksematele omavalitsustele tingimata üle jõu käiv ettevõtmine.

Lõpetuseks mõned faktid. 17 000 elanikuga Viljandis on lisaks äsja valminud teisele kunstmuruväljakule olemas veel ka täismõõtmetes naturaalmuruga jalgpallistaadion, heitealade väljak, rahvusvahelistele normidele vastav multifunktsionaalne kergejõustikustaadion, kaks spordihalli, tennisehall, sõudeelling, rannajalkaväljak ning tänavakossuplats. Kohaliku ettevõtja eestvedamisel on linnastaadioni kõrvale kerkimas uued tenniseväljakud ning tennisemaja, milles asuvaid riietusruume saavad juba järgmisel sügisel kasutada ka kõrvalasuval kunstmuruväljakul tegutsevad jalgpallurid, kes seni pidid ka näiteks ka kõrgliigamängude poolajapausid veetma kas pingil kügeledes või aia taha pargitud bussis.
Kõike seda arvesse võttes ei kõla Tuleviku presidendi valjusti välja öeldud unistus sisehallist ühestki otsast ulmeliselt. Viljandist võib vabalt saada järgmine linn Eestis, kus saab katuse all vutti mängida. Viljandi linnavõim, kogukond ja ettevõtjad on tõestanud, et see on tehtav – tuleb vaid stampmõtlemisest vabaneda.

„Nagu minu lapsepõlves!“, rõõmustas JK Tuleviku tegevjuht Rain Tölpus laupäeval, kui vaatas staadionile firmade turniiri pidama kogunenud paarisada inimest. „Minu nooruspäevad möödusid sellel väljakul, siin käis kogu aeg elu.“
Foto: Viljandi JK Tulevik
Tekst: Marek Tiits