Saalijalgpalli arenguks töötati välja mitmeaastane kava

„Saalijalgpallis järgmise sammu astumiseks arutasime võimalusi mitmel korral saalijalgpalli komisjonis. On selge, et tuleb tõsta organisatoorset taset, koolitada treenereid ja alustada noortetööd. Meie ambitsioon on saata võistlustulle oma noortekoondis ja luua eeldused ala arenguks,“ ütles Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei.

Peagi algavaks hooajaks on juhendis minimaalsed nõuded: klubi peab olema jalgpalliliidu liige ning omama kindlat eelarvet. Järgmisel hooajal lisanduvad majandusaasta aruande esitamine ning klubide ja jalgpalliliidu esindajate dialoogkohtumised.

2022/2023 hooajast alates läbitakse litsentsiprotsess, mille üheks tingimuseks on järelkasvu- ehk noortevõistkonna olemasolu. Kõrgliigas osalemiseks on litsents vajalik. Samuti vajab meeskonna juhendaja vähemalt saalijalgpalli treeneri C-litsentsi. 2021/2022 hooaja eel läbivad treenerid D-litsentsi koolituse, 2022. aastal algab töö C-litsentsi hankimise nimel ning 2023. aastal toimub saalijalgpalli UEFA B treenerite koolitus.

Saalijalgpall on maailmas populaarsust koguv spordiala, mida enam kui sajas riigis harrastab 12 miljonit huvilist. „Murujalgpallis on litsentsiprotsess tavapärane tegevus nii meeste kui ka naiste seas. Sarnane tegevus aitab saalijalgpallis tegutsevatele klubidele luua arenguks eeldused ja annab kindlust,“ märkis Anne Rei.

Mullu osales Eesti saalijalgpalli meistrivõistlustel ja rahvaliigas kokku üle 1500 mängija. Eelmisel aastal mängis Coolbet saaliliigas, esiliigas, II liigas ja naiste meistriliigas kokku 28 võistkonda. 23 meeskonna ridades käis väljakul 418 mängijat ning 5 naiskonna ridades 83 naist. Saalijalgpalli rahvaliiga tõi platsile 46 meeskonda ja 8 naiskonda vastavalt 886 ja 130 mängijaga.

Foto: Anna Andreas