Naiste jalgpalli Meistriliiga alustab laienemist seniselt kuuelt võistkonnalt kaheksale. Esiliigas hakkab kaheksa naiskonda pallima juba sel aastal.
2012. ja 2013. aasta saavad olema naiste Meistriliiga jaoks üleminekuperioodiks, mille eesmärgiks on, et alates 2014. aastast toimiks naiste Meistriliiga kaheksa võistkonnaga.
Aastal 2012 mängitakse Meistriliigas seitsme naiskonna osavõtul, seejuures on seitsmendaks võistkonnaks U-19 ja U-17 koondislastest koostatud noortekoondis, kes osaleb vaid esimesel kaheringilisel turniiril.
Pärast esimest kaheringilist turniiri eralduvad neli paremat Meistrilliga võistkonda (v.a noortekoondise võistkond) ja selgitavad Meistriliigas 1.-4. koha. Kõik esimeses turniiris teenitud punktid ja tulemused võetakse kaasa teise ringi.
Meistriliiga 5. ja 6. koht ning Esiliiga neli paremat võistkonda (sh maksimaalselt kaks samanimelist duublit) mängivad kuue naiskonna osavõtul üheringilise üleminekuturniiri, kus selgitatakse välja järgmisel hooajal Meistriliigasse pääsevad kolm võistkonda. Üleminekuturniirile esimese turniiri punkte ja tulemusi kaasa ei võeta.
Naiste Teise liiga võistlus koosneb kaheringilisest turniirist kodus-väljas printsiibil, lõplik süsteem sõltub osalejate arvust. Esiliiga neli viimast ja II liiga kaks esimest võistkonda selgitavad üheringilisel Esiliiga üleminekuturniiril viis järgmisel hooajal Esiliigasse pääsevat võistkonda.
Aastal 2013 jätkab Meistriliigas kaheksa naiskonda, kellest üks on noortekoondis, ning alates aastast 2014 kaheksa naiskonda ilma noortekoondiseta.
“Noortekoondise ellukutsumise üheks eesmärgiks on anda suuremale hulgale mängijatele Meistriliiga tasemel kogemust, et valmistada ette liiga laienemist ja pakkuda koondislastele kõrgetasemelisemaid mänge. Võistkonna tegevusse kaasatakse ainult neid noori, kes veel Meistriliigas ei mängi,” selgitas Eesti Jalgpalli Liidu naiste jalgpalli koordinaator Keith Boanas.
“Meistriliigas palliva noortekoondise koostamise üheks printsiibiks on see, et võistkonna koosseisus kasutatavate mängijate liitumine on aktsepteeritud klubi treeneri poolt, see tähendab, et noortekoondise juhendaja suhtleb klubi treeneriga ja arvestab klubi olukorda mängijate valimisel. Noortekoondise eesmärgiks on arendada noori mängijaid, mitte rikkuda nende klubilist tegevust,” lisas Boanas.
Foto: Lembit Peegel