JALKA | Tamme valem: teadmised + kogemused = tarkus

Pole kaugel aeg, kui Eesti U21 koondise puurisuud valikmängus Ukraina vastu kaitses Kristjan Tamme, vahetuspingil oli aga praegune A-koondislane, mullu üks Premium liiga parimaid väravavahte ja ametivennast kolm aastat vanem Marko Meerits. Käisid jutud, et Tammest saab uus Levadia põhiväravavaht, kuid tol, 2016. aasta hooajal nägime Eesti kõrgliigas hoopis Sergei Lepmetsa teist tulemist. Levadia kasvandikule siiski esikinda kohta ei leitud.

Oma karjääri parimaks peab Tamme 2015. aastat. „See oli esimene hooaeg Pärnus. Ma tajusin Eesti mõistes tippjalgpalli ja sain aru, mida tähendab professionaalsus. Lõpetasin küll samal ajal gümnaasiumi, aga sain tegeleda millegagi, mis mulle tõesti meeldis. Esimene profileping andis kindlust, et minusse usutakse. Järgneval hooajal alustasin Levadias, aga mänguaega ei saanud. Saadeti Pärnusse ja võistlesime Rakverega tabeli lõpuosas. Hooaja lõpus meeskonna aitamine ja liigasse püsima jäämine oli emotsionaalse poole pealt hariv,“ sõnab Tamme.

Järgnes veel aasta Levadia duublis ning 2018. aastal kaitses Tamme Paide Linnameeskonna värve kõrgliigas. Seejärel tuli karjääri senine lõpp, õigemini paus. „Otsustasin siis kooli minna. Õpin kehakultuuri Tallinna ülikoolis ja äsja esitasin oma lõputöö, nii et kui kõik hästi läheb, siis saan bakalaureusekraadi.“ Keskhariduse omandas ta Tallinna saksa gümnaasiumis ning samas koolis käib ta kehalise kasvatuse tundides oma oskuseid pedagoogina arendamas. „Alguses läksin praktikale, aga läks nii, et jätkan. Teen ühe klassi juures vabatahtlikult õpetajatööd. Saan teadmiste poole pealt palju kasu." 

Töökust ja sisu on Tammes palju. Tallinna Kalevis töötava Tamme kohta ütleb nii mõndagi see, et peale esindusmeeskonna väravavahtide treeneri ameti proovib ta nädalas korra U10–U19 vanuseklasside väravavahtidega tööd teha ja lisaks on ta varustaja. Varustajarolli nimetab ta hobiks. „Proovin lihtsalt aidata, et treeneritel oleks natuke lihtsam. Tunnen, et endal on piisavalt aega ja hoiab tegevuses. 

Iganädalane tegevus viib ta kokku ligikaudu 15 väravavahiga, kes klubis on. „Väravavahte jagub. Lisaks poistele on seal ka mõned tüdrukud. Proovin korra nädalas kõigiga kohtuda ja nendega harjutada. Vanemate gruppidega on kokkupuude tihedam. Nooremate puhul proovin rohkem inspireerida, et nad tunneksid väravavahi positsiooni vastu huvi,“ kirjeldab Tamme. „Teen individuaalseid treeninguid ja käin ka gruppide juures. Ka esindusmeeskonna puhul on treeningu alguses väravavahid eraldi ja trenni käigus liitutakse meeskonnaga.“

Alustaval treeneril on käsil teadmiste kogumine. „Hetkel on teadmiste pagas treenerina minimaalne. Olen alustav treener ja käimas on mängijast treeneriks üleminek ja seda isegi kolm aastat hiljem. Õpin järjepidevalt juurde ja vahepeal samu asju, aga uue nurga alt. Täit treenerit minust veel saanud pole ja kas lähiajalgi saab? Teatud teadmised on olemas, sest mängijakarjääri jooksul sain kogemusi. Aga nüüd on vaja oma uutele teadmistele ka kogemusi hankida ehk siis näha, mis õnnestub treeningutel ja mis mängudes. Teadmiste ja kogemustega tuleb tarkus ja see on põhimõte, mida püüan rakendada. Lähen samm-sammult.”

Tammet kirjeldatakse kui väga rahulikku treenerit. Sellega ta ka nõustub. „Ma ütlen väravavahtidele, et nemad teevad väljakul eksimusi, mitte mina. Protsess käib nii, et nemad mängivad, ja hiljem analüüsime seda omavahel kokku lepitud printsiipidest lähtuvalt. Miks need vead esinesid ja kuidas saaksime neid parandada? Väljaku kõrval karjumine ei vii kuhugi. Pigem on rõhk treeningutel ja teadlikkuse suurendamisel. Teisisõnu olen üsna mängijakeskne treener ja proovin olla heatahtlik. Soovin tagada selle, et mängijal oleks piisavalt iseseisvust. Mina pakun vaid töövahendi. See on oluline, et tulemused oleksid pikaaegsed.“

Tamme austab Saksamaa jalgpallikultuuri. „Sealne teaduspõhine lähenemine on väga südamelähedane. Keelt oskan ka väga hästi. Alates 7. klassist õppisin saksa keeles ja sain lõputunnistuse koos Eesti omaga.“

Võib eeldada, et Tamme kui väga hea potentsiaaliga treener on saanud pakkumisi ka mujalt, kuid ta on jäänud Kalevile truuks. „Võibolla mainin alustuseks, et kutse klubisse tuli ühelt konkreetselt treenerilt, keda ma väga hindan ja austan. Mul polnud varem Kaleviga kokkupuudet, aga ta soovis minuga koostööd teha. Mulle meeldib Kalevis mängijatepõhine suhtumine ja see, et treenerid pööravad mängijatele personaalset ja mitmekülgset tähelepanu. Treenerina tunnetan siin ka head vabadust katsetada ja proovida,“ kiidab Tamme tööandjat.

Tundub, et treenerina võib teda ees oodata helge tulevik, aga kas 25aastast Tammet võib ühel hetkel väljakul väravavahina näha? Eelmisel aastal anti ta hooaja teiseks pooleks Kalevi meeskonda igaks juhuks üles ning ühel Premium liiga mängul oli ta pingil ka mängijana olemas. „Mul on alati väga raske öelda ei. Jätan oma võimalused lahti. Ma ei taha välja öelda, et olen täitsa lõpetanud, sest tulevik on suur ja lai. Tippjalgpalli vast ei mängi, aga kui ma tean, et soovitakse ja see treeneriplaaniga ühtib... mängimise kaudu saaksin jälle uusi mõtteid. Iga aastaga see tõenäosus siiski väheneb. Sporti teen igapäevaselt ja hoian end vormis,“ sõnab ta lõpetuseks.

***

Lasteaias läks Tamme jalgpallitrenni. Ta mängis Kotkas Juunioris kuni grupi ühinemiseni Levadiaga.

Väravavahi positsioonini jõudis Tamme täiesti juhuslikult. Algusaegadel mängis ta väljakul eri positsioonidel.

Leicester Citys käis Tamme proovimas aastal 2014. Hooajal 2015/16 krooniti see meeskond Inglismaa meistriks!

***

Lugu ilmus juunikuu Jalkas

Kuigi Tammest omal ajal Levadia esikinnast ei saanud, on tänavusel hooajal FCI Levadia esinumber Karl Andre Vallner, kes veel mullu toimetas Tallinna Kalevis Tamme juhendusel.
Foto: Jana Pipar
Tekst: Sander Jürjens