JALKA | saalijalgpall | Suurim skoorija igatseb Eestisse välismaa kogemust

Tallinnas sündinud Merkurjev kasvas üles Rummus ja jõudis jalgpallitrenni kümneaastaselt, kui otsustas minna Paldiskis asuvasse Pakri SK tiimi. Tingimused olid head ja veidi kaugemal elavale Merkurjevile leiti ka transport. Korra juba jalgpallile sõrme andnuna ta enam muude hobide poole ei vaadanud.

“Minu jaoks oli olemas ainult jalgpall, sest see oli kõige parem!” meenutab ta naerdes.

Esialgu jätkas Merkurjev murujalgpalliga ning enda sõnul hakkas see tal üha paremini käppa saama, kuid siis otsustas hoopis saalijalgpalli kasuks. Alates 2008. aastast asuski muruvuti asemel mängima futsalit. Saalijalgpalli meistriliigas tegi ta oma esimesel hooajal (aastatel 2008–2009) kaasa 13 mängus, kus lõi Rummu Dünamo eest 11 väravat. Järgmisel hooajal osales Merkurjev futsali kõrgliigas 14 mängus ja skooris 17 väravat, veel aasta hiljem sai 13 mänguga kirja kümme tabamust.

Anži hiilgeajad ja euromängud

2011. aasta sügisest liitus Merkurjev FC Anži tiimiga ning kohe samal aastal ehk hooajal 2011–2012 tuli ta ka esimest korda Eesti meistriks. 2012. aastal teenis ta Anžiga esimese superkarika ning hooajal 2012–2013 võitis teist korda Eesti meistritiitli. Toona peeti Eesti meistriliigas võitja selgitamiseks esimest korda playoff’e ning see on Merkurjevil enda sõnul senisest karjäärist üks meeldejäävamaid hetki. Kõnealuses finaalseerias läks võitja selgitamiseks vaja kolme mängu, millest viimases alistas Anži vastasmeeskonna Narva 9 : 2, Merkurjevi arvele kanti üks värav.

Oma kolmanda Eesti meistritiitli võitis Merkurjev aasta hiljem ehk hooajal 2013–2014, kui Anži oli finaali teises mängus 5 : 2 parem Auguri võistkonnast. Toona skooris just Merkurjev otsustavaks jäänud kohtumise kaks esimest väravat. Peale juba mainitud trofeede on loo kangelasel ette näidata ka 2013. aasta superkarikas ja 2015. aasta Eesti karikavõistluste võit. Ise peab ta neist kõige väärtuslikumaks Eesti meistritiitleid.

“Meistrivõistluste võitmine on kõige tähtsam, sest nende võitja saab mängida euromänge UEFA Futsal Cupil,” selgitab Merkurjev. “See annab mängijatele palju kogemust ja on väga motiveeriv.”

Euroopa Jalgpalli Liidu (UEFA) korraldatavatel turniiridel on Anži võistkond käinud aastatel 2010–2014, Merkurjev on alates 2011. aastal Anžiga liitumisest käinud euromänge pidamas neljal korral. Kui 2011.–2012. aasta turniiril jäi Eesti võistkonnal punktiarve avamata, siis aasta hiljem koguti neli punkti, kuid jäädi alagrupis kolmandaks. Kaks aastat hiljem ehk 2014.–2015. aasta turniiril saadi taas kirja neli punkti, mis seekord andis alagrupis teise koha. Just seda euromängude turniiri peab Merkurjev kõige paremaks.

“Euromängudest on mul kõige eredamalt meeles see viimane kord, kui käisime Anžiga Küprosel mängimas ja võtsime kokku neli punkti,” meenutab Merkurjev. “See oli vist mu elu parim võistlus.”

Viimsi ja koondis

Tallinna Anži võistkonnas jätkas loo peategelane kuni 2016. aasta veebruarikuuni, alates sama aasta sügisest ilutseb tema särgil Viimsi Rinopali meeskonna nimi. Kui mullusel hooajal pidi ta põhihooaja väravaküttide edetabelis leppima 4.–5. kohaga, siis tänavu võttis ta selles arvestuses 22 väravaga esikoha. Liiga tähtsaks Merkurjev seda tiitlit ei pea, kuid veidike heameelt pakub ikka.

“Ma olen ikkagi eelkõige meeskonnamängija,” selgitab ta. “Loomulikult mulle meeldib, et sain selle tiitli, aga pean ikkagi ütlema, et mul on head kaaslased, kes jagavad hästi söötu, ja nii saangi mina skoorida.”

Merkurjevil on peale klubimängude ette näidata mänge ja väravaid ka Eesti koondise eest. Oma esimese mängu rahvusmeeskonna eest tegi ta 2013. aastal Läti vastu ning lõi selles 5 : 5 viigimängus ka ühe värava. Teisegi koondisevärava on Merkurjev kõmmutanud meie lähinaabritele, kui 2015. aastal skooris ta kohtumises Leedu vastu.

Viimati esindas Merkurjev Eesti rahvustiimi 2016. aasta lõpus Andorra vastu, möödunud aastal ta Eesti värvides ei mänginud. Nii meie koondise kui ka Eesti futsali üldise taseme kohta leiab Merkurjev, et hullu pole midagi, aga alati saab paremini.

“Ütleksin, et seis on hea, aga võiks parem olla,” räägib Merkurjev. “Arvan, et meie meistriliiga tase peaks olema tugevam. Näiteks võõrleegionärid ja Euroopa treenerid tooksid juurde välismaist kogemust, just seda oleks vaja. Usun, et see annaks palju juurde ka koondisele.”

Kokkuvõttes usub ta, et Eesti saalijalgpallil on arenguruumi küll ning seda mitte ainult mängulise poole pealt, vaid ka selles osas, mis puudutab tribüünil toimuvat. Nii leiabki Merkurjev, et Eesti futsali pealtvaatajanumbrid võiksid olla suuremad. Ta annab ka mitu head põhjust, miks peaks ikkagi tulema saalijalgpalli vaatama.

“Futsal on dünaamiline ja kiire mäng, lüüakse palju väravaid. Ja saalid on soojad, ei saja kellelegi vihma ega lund peale,” lõpetab ta oma jutu muhedal toonil.

Jevgeni Merkurjevi tiitlid
Eesti meistritiitel: hooaegadel 2011/2012, 2012/2013, 2013/2014
Eesti karikas: 2015 (pärast artikli ilmumist lisaks 2017)
Superkarikas: 2012, 2013

Lugu ilmus aprillikuu Jalkas

Tekst: Kadi Parts
Foto: Jana Pipar/EJL