JALKA | Pirjo Orn: kui jala annad, oled südame ja kõigega jalgpalli juures

Raplas kasvanud Pirjo Orn käis küll esmalt korvpallitrennis, kuid kui ainsa tüdrukuterühma treener sellega lõpetas, siirdus neiu jalgpalli juurde. „Mulle meeldis jalgpall juba varem ja olin trenni ukse vahelt piilumas käinud, aga kuna korvpallitrenn oli neli korda nädalas, siis ei jäänud selleks mahti enne, kui korvpall ära lõppes,“ meenutas Orn.

Kuigi kooli ja ülikooli ajal jätkas neiu ka korvpalli põrgatamisega ja ta on hobi korras harrastanud talvespordialasid, jäi ta kõige tõsisemalt tegelema jalgpalliga. „Kui jala juba annad, siis oled südame ja kõigega jalgpalli juures,“ sõnas loo peategelane.

Nii läkski, et kossuplikast sai jalgpallitüdruk ja naiste kõrgliigas jõudis Orn esindada aastate jooksul nelja naiskonda: Lellet, Pärnu JKd, Tartu Tammekat ja Tallinna Kalevit. „Äge oli!“ meenutab naine seda aega.

Mängija ei ole aga ainuke amet, mida Orn on jalgpalli juures pidanud, sest pärast Tartu ülikooli kehakultuuri teaduskonna sportmängude eriala lõpetamist ei hakanud ta küll kohe treenerina tööle, kuid hiljem juhtus see siiski. Nimelt tekkis Ornil selleks aega siis, kui ta läks oma praegusele põhitööle, milleks on lennujuhiamet. Viimsi elanikuna pidi Orn nentima, et selles piirkonnas polnud veel ühtegi tüdrukute rühma, ja nii sai see moodustatud selliselt, et Tallinna Kalevi alla kuuluv grupp treenis Viimsis kohaliku piirkonna ja Pirita tüdrukutega.

Toona ei olnud Martin Reim oma jalgpallikoolis veel neidude rühma moodustanud, aga kui see juhtus, siis Orniga raksu ei mindud. „Oleme alati Reimiga telefonis vestelnud sellest, mis teise poole plaanid on, ehk me pole samas vanuses konkureerima hakanud; ütleksin, et meie koostöö on olnud väga hästi korraldatud,“ rääkis Orn.

Endine naistekoondislane praegu enam klubitreenerina ei tööta, sest Viimsis asunud neidude rühm siirdus naisteklassi ja treenib nüüd kesklinnas koos Kalevi naiskonnaga. Sügisel proovis Orn võtta endale kesklinnas uut gruppi, kuid Viimsist sõitmisele kulunud aeg oli nii meeletu, et sellest tuli loobuda. „Seda aega tuli võtta oma pere, nelja- ja kuueaastase lapse arvelt,“ selgitas Orn.

Klubitöö asemel on ta nüüd ametis neidude U19 koondise abitreenerina. Viimsis tehtud tööd noortekoondise omaga võrreldes sõnas Orn, et aega selleks ei tule panustada päris igapäevaselt, kuid siiski iganädalaselt. „Töö on teistsugune: kui Viimsis alustasin, siis õpetasin jalgpalli ABCd, aga koondise tüdrukutel on see kõik olemas, neid tuleb teistmoodi suunata,“ rääkis Orn. „Tase, mida pead koondises õpetama, on kõrgem ja keerulisem.“

Hea treeneri omadusteks peab Orn kolme asja: konkreetsust, võimet motiveerida ja head suhtlemist. „Treener peab oma mõtetega suutma mängijani jõuda, et oma kogemusi edasi anda ja mängijale selgeks teha, et see teeb teda paremaks,“ selgitas Orn. „Eriti tähtis on hea suhtlemis- ja motiveerimisoskus tüdrukute jalgpallis, sest poisid leiavad sageli motivatsiooni mängimiseks justkui lihtsamalt.“

Oma ambitsioonidest rääkides sõnas Orn, et hetkel pole tal piisavalt kogemust, et kiigata naiste meistriliiga võistkondade poole. Pigem tahakski ta tegeleda noortega: „Hetkel ei ole ma väga konkreetseid sihte selles valdkonnas seadnud, aga mulle meeldib lastega töötada. See võiks olla minu suund.“

***

A-koondise eest on Pirjo Ornil ette näidata viis mängu, kus ta lõi kaasa aastatel 2007–2008.

Lumelauasõit, mäesuusatamine, murdmaasuusatamine – neid alasid on Pirjo Orn harrastanud hobi korras.

Lennujuhina töötab Pirjo Orn igapäevaselt, ühegi klubi juures tal hetkel treeningrühma pole.

***

Lugu ilmus detsembrikuu Jalkas

Tekst: Kadi Parts
Foto: Anna Andreas