JALKA | Pilk uutele ja vanadele jalgpallireeglitele

Rahvusvaheline Jalgpalli Nõukogu (IFAB) teeb iga-aastaselt jalgpallireeglitesse täiendusi ja muudatusi. Oluliseks teetähiseks oli 2016. aasta, kui tehti suuri korrektuure ning kogu reeglistiku sõnade arvu kahandati pea poole võrra. Järgnevatel aastatel on muudatused olnud pigem kosmeetilist laadi. Ka sellel aastal on reeglitesse tulnud täiendusi, mis hakkasid kehtima alates 1. juunist.

“Jalgpall areneb ja koos sellega ka nõudmised mängule,“ räägib Hannes Kaasik. “Reegleid on vaja ajakohastada, et need oleksid mängijatele, kohtunikele ja pealtvaatajatele arusaadavad. Arenguga on välja tulnud ka erinevaid tüüpilisi rikkumisi, mis on võibolla seni jäänud reeglites kajastamata. Seetõttu on vaja vastu võtta otsuseid, et muuta mõned karistamised või olukorrad rangemaks.“

Toome välja valiku uutest reeglimuudatustest koos Hannes Kaasiku selgitustega:

• Mängu lisaajal on lubatud üks lisavahetus.
“Kaheaastane katseaeg lisavahetuse lubamisega mängudel, kus kasutatakse lisaaega, on olnud edukas. Lisavahetuse saab teha sõltumata normaalajal lubatud vahetuste arvust. Lisavahetuse lubamine peab olema kirjas võistluste juhendis.“

• Rikkumised, mis on tehtud väljaspool mänguväljakut, on nüüd karistatavad.

“Kui varem toimus rikkumine väljaspool mänguväljakut ajal, kui pall oli mängus, siis ei saanud seda veaks lugeda. Pidime andma kohtuniku palli. Selles oli aga suur vasturääkivus, sest üks võistkond on oluliselt rohkem süüdi kui teine ja kohtuniku pall on siis, kui otseselt süüdlast ei ole. Reeglimuudatuse järgi, kui olukord toimub väljaspool mänguväljakut, on kohtunikul võimalus anda karistuslöök sealt, kus on lähim punkt mänguväljaku piirjoonele. Kui mängija teeb rikkumise kaitsjana enda karistusala taga värava kõrval, siis võib sellele järgneda ka penalti.“

• Mängija, vahetusmängija või väljavahetatud mängija eemaldatakse, kui ta sooritab ühe järgmistest rikkumistest: kellegi hammustamine või sülitamine.

“Sülitamine kellegi suunas on vääritu käitumine. Praeguseks on teatud intsidentide valguses sinna juurde lisatud ka hammustamine.“
• Mängijat hoiatatakse ja talle näidatakse kollast kaarti, kui ta kasutab ülemäära ülevaatuse (teleekraani) žesti.

“Seoses videokorduste tulekuga on üheks uueks kohtuniku kasutatavaks signaaliks teleekraani näitamine. Kui mängija arvab, et kohtunik võiks vaadata videokordust, ja teeb sellekohase žesti, on see kohtuniku autoriteeti õõnestav tegevus. Mängija ei otsusta, millal asju vaadatakse. See on sama nagu kohtunikult kollase kaardi nõudmine.“

Mida vaatajana MMi silmas pidades meelde tuletada?

Seoses MMiga on hea meelde tuletada reegleid, mis sisaldavad endas mitmeid nüansse ja võivad vahest tekitada segadust nii vaatajates kui ka mängijates.

Distsiplinaarkaristused karistusalas
“Asi, mida meelde tuletada, oleks karistuste nii-öelda vähendamine karistusalas, mis on seotud taktikaliste rikkumistega. On olemas selline punase kaardi põhjus nagu ilmse väravavõimaluse ärahoidmine. Kui sa teed seda enda karistusalas, aga see oli üritus palli mängida, siis saadakse punase kaardi asemel kollane kaart. Kollase kaardi põhjus oleks jällegi lubava rünnaku peatamine, mis oli üritus palli mängida. Sellisel juhul peale penalti kollast kaarti ei määrata. Laialt on levinud väärarusaam, et enam ei anta sellega seoses üldse punaseid ja kollaseid kaarte. Tõsiasi on see, et need muudatused, millega me lähme kraad allapoole, on ainult sellistel hetkedel, kui mängija üritab palli mängida. Näiteks käega palli mängimine ei ole reeglite järgi üritus palli mängida. Samamoodi kellegi särgist tõmbamine või kellegi lükkamine ei ole üritus palli mängida. Kui sa lähed ülemäärase jõu või vägivallaga palli mängima, siis on need juba füüsiliste rikkumiste kontekstis karistatavad, mitte enam taktikalised vead.“

Käega mäng
“Millal käega mängu eest antakse kaart ja millal ei anta? See, kui keegi tahtlikult käega mängib, tähendab karistuslööki. Ükskõik kui ilmselgelt või labaselt ta seda teeb. Kaart kaasneb siis, kui mängija üritab palli käega väravasse lüüa. Sellisel juhul on see kohtuniku petmine. Kui sa üritad käega mängides lubavat rünnakut peatada, siis on tagajärjeks kollane kaart. See ei tulene mitte käega palli mängimisest, vaid sellest, et vastastelt võetakse taktikaliselt ära midagi lubavat. Kui see on midagi väga lubavat, siis kaasneb veaga punane kaart. Kuldreegel ütleb, et kui meil on tsenderdus kasti ja käega mäng, siis see kaarti ei nõua. Kui meil on pealelöögid väravale ja värava suunas, siis on see lubav rünnak ja sealt peaks tulema vähemalt kollane kaart. Kui see on väravajoonel, siis muutub see juba ilmselgeks väravavõimaluseks.“

Suluseis
“Suluseis tekitab televaatajas ikka küsimusi. Seal on kolm tõde. Kui mängija on suluseisus ja saab oma mängijalt palli, siis ta sekkub mängu. Teine põhimõte on see, kui mängija segab vastast või tema tegevus suluseisus mõjutab kuidagi vastasmängijat. Kolmas viis on see, kui mängija saab oma positsioonist edu. Näiteks oled ründajana suluseisus, lüüakse väravale, väravavaht tõrjub palli ja see tuleb sinule. Sel juhul saad sa oma positsioonist edu. Positsioonist edu saamisel on kaks kriteeriumit. Pall tuleb sulle põrkest või kaitsemängija tahtlikust mängust. Kui see tuleb kellegi põrkest või rikošetist, siis jääb suluseis kehtima. Kui kaitsemängijal oli piisavalt aega näha pallilendu, teadvustada palli tulemist enda suunas ja siis teeb ta ebaõnnestunud ürituse palli mängida ning pall läheb tema halvast puutest või halvast kontrollist ründajale, kes on suluseisus, siis suluseis enam ei kehti ja mängul lastakse jätkuda.“

Lugu ilmus juulikuu Jalkas

Tekst: Maarja Saulep
Foto: Jana Pipar/EJL