JALKA | Muhe saarlane otsib tasakaalu

Kui väike Reivo Vinter põhikooli keskel koolidevahelisele võistlusele jalgpalli sattus mängima, astus tema juurde tuntud Kuressaare treener Jan Važinski, kes uuris, kas poiss ei tahaks päriselt jalkatrenni minna. Sealt saigi kõik alguse, kuigi Vinter tunnistab, et jalgpalluri elukutsest pole ta kunagi mõelnud. „Ma ei ole unistanud, et jõuaksin mängijana tippu, sest jalgpall on minu jaoks alati olnud hobi,“ nendib Vinter.

Kui palliplatsil tegude tegemine ei ole olnud noore saarlase unistus, siis treeneritöö talle meeldib: „Praegu näen, et see sobib mulle suurepäraselt, ja ma ei kujuta ennast enam mõnes teises ametis ette.“

Teiste juhendamisega hakkas Vinter tegelema üsna juhuslikult. Kui pärast gümnaasiumi lõppu läks ta aega teenima kaitseväkke, saadeti ta sealt tervislikel põhjustel oodatust varem koju tagasi. Poole aasta pealt ei olnud aga enam võimalik koolidesse astuda ja nii asus Vinter tööd otsima. FC Kuressaare tegevjuht Mario Pruul olevat esmalt naljaga pooleks Vinterit treeneriks kutsunud, hiljem võttis noormees seda juba tõsiselt ja nii asuski ta 2017. aasta kevadel lasteaedades kätt proovima. Sealt edasi on kõik arenenud nii, et praegu juhendab Vinter U15 tüdrukute rühma ja 2008. aastal sündinud poiste gruppi, samuti on ta treener kohalikes huviringides ja maakoolides.

Ennast treenerina iseloomustades arvab Vinter, et ta on üsna muhe. „Kuna olen noor ja minu vanusevahe treenitavatega ei ole nii suur, siis olen sellest tulenevalt muhe ja lastele sageli ka sõbra eest,“ selgitab Vinter.

Samas tunnistab ta, et ainult muhedusega treeneritöös hakkama ei saa: „Minu jaoks on kõige raskem leida tasakaal selle vahel, millal olla sõbralik ja millal karm. Ainult muheduse pealt ei tule selles ametis midagi, oluline ongi leida õiged momendid, millal kuidas käituda.“

Treeneritöö teise keerulise, kuid olulise osana toob Vinter välja selle, kuidas iga mängija puhul eraldi märgata tema vajadusi. Ta selgitab, et võistkonnas tahab iga mängija tunda ennast erilise ja märgatuna; kui treener seda tagada ei suuda, võib treeningurühm hakata laiali jooksma.
Noorest east hoolimata on Vinteril eelmisest hooajast ette näidata nii mõndagi: tema juhendatav U15 tüdrukute võistkond krooniti oma vanuses Eesti meistriks ja Vinter valiti Saare maakonna aasta noortetreeneriks. „See oli aasta suurim üllatus!“ tunnistab Vinter. Ta lisab, et loomulikult tähendab tunnustus talle palju ja ta on selle üle väga uhke.

Tulevikku vaadates näeb noor treener end vähemalt esialgu Saaremaaga seotuna. Ta unistab, et saaks kätt proovida Kuressaare esindusnaiskonna ja miks mitte ka esindusmeeskonna juhendajana. „Ainult noortetreeneriks ma ei soovi jääda, pigem tahaksin suurel väljakul juhendada täisvõistkonda. Treenerina on mu ambitsioonid suured,“ lubab Vinter.

***

Aasta noortetreeneri auhinna teenis Reivo Vinter 2019. aastal Saare maakonnas.
110 minutit mängis Vinter möödunud aastal kõrgliigas Kuressaare esinduse eest.
Eesti meistriks tüüris Vinter mullu Kuressaare U15 tüdrukute võistkonna.

***

Lugu ilmus jaanuarikuu Jalkas

Tekst: Kadi Parts