Lõppenud 2017. aastal valiti aasta parimaks naisjuunioriks FC Floras mängiv Ariina Mürkhain. Lasnamäe Ajaxist oma karjääri alustanud noortekoondislase plusse ja miinuseid vaagisid teda Ajaxis treeninud Boriss Fedorenko ja Flora naiskonna peatreener Aleksandra Ševoldajeva.
Tehnika
Aleksandra Ševoldajeva: See on Ariina üks tugevamaid külgi. Tal ei ole probleemi, et palli omaks võtta, sellega triblada või sööta.
Boriss Fedorenko: Eestis on see hea, hindele kõva neli.
Õhuvõitlus
Aleksandra Ševoldajeva: Ariina on lühemat kasvu, tehniline ja võitluslik mängija, seega peamäng ei ole tema mängijatüübi kõige suurem tugevus. Samas pole see tema jaoks ka probleem, sest enamasti mängib ta äärepositsioonidel ja seal suudab ta peaga mängida piisavalt kvaliteetselt.
Boriss Fedorenko: Ariina poolt peaga löödud väravaid ma otseselt ei mäleta, kuid ilmselt pole ma kõiki ta mänge näinud.
Vastupidavus
Aleksandra Ševoldajeva: Koht, kus kindlasti saab juurde panna.
Boriss Fedorenko: Selles ma pole kahjuks 100% kindel, et ta igas mängus 90 minutit kvaliteetselt vastu peaks.
Kiirus
Aleksandra Ševoldajeva: Ta on kiire nii palliga kui ka pallita mängus. Ütleksin, et see on tema üks kõige tugevamaid külgi.
Boriss Fedorenko: Kiiruse kohta soovin, et see oleks parem.
Sööt ja löök
Aleksandra Ševoldajeva: Suures plaanis on kontrolli all, aga suurema surve all tegutsemises on kvaliteedis arenguruumi.
Boriss Fedorenko: See on enam-vähem normaalne, sest ta sai väikesena Ajaxis hea õppuse ja loodan, et ka mina aitasin ehk mõne protsendi selles osas kaasa.
Sisu
Aleksandra Ševoldajeva: See on kindlasti üks omadusi, mis tuleb Ariinal aina rohkem välja. Ta teeb päris paljudele silmad ette sellega, mida ta suudab rasketes olukordades, kuid võtmesõnaks oleks järjepidevus.
Boriss Fedorenko: Mängulugemine on tal väga hea. Võistkonnas pole ta ei liider ega järgija, aga kui paned ta mängu, siis tead, et ta ei esine kunagi allapoole oma taset.
Liikuvus
Aleksandra Ševoldajeva: Selle omadusega ei ole probleeme. Ta on alati mängus sees ja mitmekülgse mängijana võib ta platsil täita erinevaid rolle ning selle jaoks peab olema piisavalt liikuv.
Boriss Fedorenko: Kui tal pea töötab hästi, siis on ta enamasti platsil õigel ajal õiges kohas.
Jõud
Aleksandra Ševoldajeva: See on mingil määral mängija sisu ja iseloomuga seotud ning sellesse on viimaste aastatega palju juurde tulnud. Ariina on ise seda palju arendanud ning see on üks tema tugevaid külgi.
Boriss Fedorenko: Nagu kõik naised: kui tuju on hea, siis mängib ta selles osas hästi ehk jõuliselt.
Väljakunägemine
Aleksandra Ševoldajeva: Koht, milles on arenguruumi, aga see ei ole tema suurim nõrkus. Suudab vahepeal hoida mängu kontrolli all nii enda kui ka kaaslaste jaoks.
Boriss Fedorenko: Pead üles tõsta oskab ta juba päris hästi.
***
Kas Ronaldo või Messi?
Valiksin Messi. Tema mängustiil on alati rohkem sobinud minu mängustiiliga, sest ta on küll ründav, aga rohkem meeskonnamängija. Ronaldo võtab rohkem üksi ette. Veel loeb ka see, et kogu perekonnaga oleme alati olnud Barcelona fännid, nii et ega ei saakski teistmoodi valida.
Kas raamat või teater?
Kuigi mulle meeldib väga ka teatris käia, loen üldiselt rohkem raamatuid. Nii et peaksin valima raamatu, sest selle jaoks on mul hetkel rohkem aega.
Millise söögita ei suuda sa elada?
Mul vist pole sellist konkreetset toitu, aga ilmselt oleks väga raske elada ilma ema tehtud söögita!
Milline on su kõige esimene mälestus jalgpallist?
Alustasin nii kaua aega tagasi, et raske on meenutada, aga kindlasti on see seotud mu venna ja isaga. (Mõtleb – toim.). Ilmselt on selleks hetk, kui olin Lasnamäel Ajaxi staadioni kõrval koolis saalis mängimas, sest just seal ma alustasin. Või kui järele mõelda, siis võib tegelikult öelda, et mu esimene mälestus jalgpallist on seotud hoopis lauatennisega, sest alati pärast mu trenni mängisime seda mu isa ja vennaga.
Kui oleksid loom, siis kes?
Mu väike vend arvab siin kõrvalt, et oleksin kana, aga ma ei tea, kas ma kana tahaksin olla (naerab – toim.). Oleksin keegi väga jutukas ja lõbus, aga samas selline, keda saaks usaldada. Äkki oleksin mingisugune perekoer?
Milliseid spordialasid oled peale jalgpalli veel teinud?
Kunagi tegelesin korvpalliga, aga 4.–5. klassis tuli langetada valik ja otsustasin jalgpalli kasuks. Olen kooli tasemel tegelenud veel kergejõustikuga ja hobi korras olen ka suusatanud. Olen käinud isegi kahel maratonil: ühel poolmaratonil ja eelmisel aastal registreerisin end ka ühele täismaratonile, aga see muudeti ümber poolmaratoniks. Seega päris täispikal maratonil ma polegi veel käinud, aga see on mõttes küll. Kuigi sel aastal ilmselt ei õnnestu seda ära teha, sest lund pole.
Millisesse kohta/üritusele/riiki tahaksid kunagi reisida?
Ma ei ole selles vallas mõelnud, sest pigem olen inimene, kes kasutab juhust ja elab hetkes. Aga võibolla tahaksin ära käia Positivuse festivalil. Samas ei ole see selline kindel eesmärk, vaid rohkem siis, kui võimalus tekib. Ühtegi tähtsat sündmust ma selle pärast ära ei jätaks.
Kas lennuk või laev?
Laev, sest lennukis on ikka jubedalt ebamugav olla (naerab – toim.). Laeva peal saab vähemalt liikuda.
Mängid võistkonnas, kus treener on andnud karmi käsu, et alati tuleb oma positsiooni hoida. Ühes mängus aga näed, et sinu äärelt on kogu aeg võimalus üles liikuda, avaneda ja rünnakule lülitada. Kuidas sellises olukorras käituksid: kas jääksid treeneri käskudele kindlaks või riskiksid ja prooviksid mõnele rünnakule kaasa lülituda?
Oma mängustiili põhjal ütlen, et võtaksin vastu otsuse minna rünnakule kaasa, sest lõppude lõpuks mängivad mängu ju need mängijad, kes on väljakul. Pärast kohtumist seletaksin treenerile, miks niimoodi käitusin ja et mul oli selge mõte, miks rünnakule kaasa läksin. Võistkonnamäng ei ole ju tegelikult see, et treener annab käsu, vaid see otsus, mida teha, peab tulema mängija ja treeneri omavahelise suhtluse tulemusena. Kui rääkida mu senisest karjäärist, siis Ajaxis võis olla küll nii, et tegutsesin veidi treeneri käskude vastu. Seal oli nii, et mina olin mängu ehitaja ja kogu ülejäänud võistkond ehitati minu ümber, ning võis olla olukordi, kus ma tegutsesin omapäi. Ma ei ütle, et see oleks olnud õige, aga nii oli. Samas ei olnud Ajaxis sel hetkel treenerilt ka nii konkreetseid käske antud, nii et kokkuvõttes oli seal nii ja naa. Aga Floras pole ma kunagi sellises olukorras treeneri käskude vastu astunud.
ARIINA MÜRKHAIN
Sündinud: 22.06.1999
Klubi: FC Ajax, laenul FC Floras
Endised klubid: FC Ajax
Treenerid: Boriss Dugan, Boriss Fedorenko, Aleksander Udalov, Richard Barnwell, Marko Kõiv, Aleksandra Ševoldajeva
Koondis: A-koondis 2/0, U19 22/1
Lugu ilmus veebruarikuu Jalkas
Tekst: Kadi Parts
Foto: Lembit Peegel