JALKA | Tim, Leff ja MarWin

Kui enne 2019. aastat olid maskotid Premium liiga klubides pigem harv nähtus ja peamiselt võis märgata vaid Tallinna Kalevi ja Pärnu Vapruse karusid, siis kogukonnajuhtide eestvedamisel suurenes maskottide hulk lõppenud aastal oluliselt. Nii võis Kuressaares näha viikingeid, Paides väikeseid rüütleid ja Flora mängudel koer Pennut. Tartlasi rõõmustas aga hoopis tammetõru Tim, kelle tegemisi ka lähemalt vaatasime.

Kuidas jõudsid maskotid koju?

Kui mitu klubi leidis oma maskoti või nende nime avaliku konkursi teel, siis Tammekal läks lihtsamalt. Klubi kogukonnajuht Heiko Sallok selgitab, et juba varem oli olemas ühe väikese fänni visand ja nüüd tuli see vaid ellu viia. „Tammeka, Tammelinn, tammed, meie uus logo – kõik langes kokku ja seega oli tammetõru igati loogiline,“ räägib Sallok.

Ta lisab, et oma maskoti olemasolu aitab klubil näidata, et oluline pole ainult palliplatsil toimuv sportlik pool, vaid kogu mängupäevast saadav elamus. „Meil on klubis ligikaudu 700 last,“ sõnab ta. „Võibolla suuremaid ei kõneta maskott nii palju, aga see paneb kõigil näo naeratama. See on väike asi, mis esindab klubi ja meie kodumänge, see tekitab klubitunnet.“

Tammeka kodumängudel tervitas tammetõru Tim inimesi staadioni väravas, mängis lastega ja lõi kaasa poolajamängudel, lastekaitsepäeval kutsus ta endale külla mitu sõpra: kolm jänest ja elevandi. „Tammetõru Timi ülesanne on suhelda inimestega, tuua lastele naeratus näole ja tekitada side Tammekaga,“ räägib Tammeka kogukonnajuht. „Lisaks – kui lähed kahemeetrise tammetõruga linna peale seiklema ja klubi tutvustama, siis see on enamasti üsna hea jäämurdja.“

2019. aastal kõrgliigas kaasa löönud Maardu Linnameeskonna juurde kolis sinine kaheksajalg, kel nimeks MarWin. Klubi kogukonnajuhi Jekaterina Nagovitsõna sõnul oli maskotti valides kõne all ka muid variante, kuid just kaheksajalg sümboliseerib Maardut kõige paremini. „Ühest küljest on oluline see, et meie klubi president Maksim Krivošein on ka meie esindustiimi mängija ja kannab numbrit kaheksa – kaheksajalal on sama arv jalgu,“ räägib Nagovitsõna. „Kuna ilma oma presidendi toetuseta ei oleks me siin, kus praegu oleme, siis oli see üks põhjus, miks meile just kaheksajalg sobis.“

Teise põhjusena toob Nagovitsõna välja asjaolu, et Maardu paikneb mere ääres, ja seega oli igati loogiline, et maskott leiti mereelukate seast. Sinine värv valiti, kuna see on ka Maardu Linnameeskonna ametlik värv. Nime sai kaheksajalg avalikul konkursil ja võitjaks osutus MarWin. „See moodustub kahest osast: Maardu ja Winners,“ selgitab Nagovitsõna. „Tegin selle kohta internetis ka uuringu ja ühelgi teisel klubil pole sellise nimega maskotti, seega iseloomustab see ainult meie klubi!“

Tallinnas leidis omakorda kodu üks lõvi, kes asus elama Levadiasse. Aleksandr Grafov, kes asus 2019. aastal ametisse klubi kogukonnajuhina, selgitab, et ideed ja isegi visand olid juba enne tema aega olemas, kuid just lõppenud aastal astuti viimane samm ja anti maskotile elu. „See kukkus välja oluliselt paremini, kui ma lootsin,“ märgib Grafov. „Üks asi on visandid ja see, mida sa ette kujutad, aga kui see valmis saab – see on hoopis midagi muud. Kui lapsed meie lõvi näevad, siis nad jooksevad kohe teda kallistama.“

Grafov selgitab, et arvestades Levadia ajalugu ning nime oli lõvi igati sobilik maskott. Nimi leiti samamoodi nagu mitmes teises klubis avaliku konkursi teel ja nii sai lõvi nimeks Leff, hellitusnimega Leffu.

Maskotile kohaselt oli üks Leffi ülesandeid lüüa kaasa klubi kodumängudel, kuid Grafovi sõnul käis ta kaasas ka lasteaedades ja noortetrennides. Seda aga siiski vaid võimaluste piires. „Eks pidime käituma vastavalt ilmale: kass ju teadupärast kardab vihma,“ vihjab Grafov naljaga pooleks, et kui mõnikord oli Leff ürituselt puudu, võis asi olla vihmases ilmas.

Mis saab edasi?

Kõik kogukonnajuhid kinnitasid, et maskotid on hästi vastu võetud. „Kõik tahavad MarWiniga pilti teha ja võib öelda, et ta oli lõppenud aastal kõige meeldejäävam ja meelelahutuslikum asi, mis me oma kodumängudel tegime,“ sõnab Maardu kogukonnajuht Jekaterina Nagovitsõna.

Levadia kogukonnajuht Aleksandr Grafov meenutab, et kui hooaja lõpus peeti Tallinna T1 kaubanduskeskuse Skyparkis kooliprojekti lõpupidu, oli Leff hitt kõigi laste, mitte ainult Levadia kasvandike seas: „See oli väga armas vaatepilt.“

Ka Tammeka kogukonnajuht Heiko Sallok kinnitab, et tammetõru Tim on suur hitt kõigi laste seas: „Näiteks meie tegevjuhi Kristjan Tiiriku kaheaastane laps klammerdub iga kord staadionile jõudes tema külge. Ja olen kuulnud, et on teisigi väikeseid lapsi, kes kodus söögilaua taga nõuavad, et tahaks juba tammetõru Timi näha.“

Samas nendivad kogukonnajuhid sedagi, et maskoti pärast võib tekkida ka keerulisi olukordi, sest tuleb leida õige inimressurss. „On väga oluline leida õige inimene, kes suudab kostüümi ellu äratada,“ selgitab Sallok.

Tammeka oli õige maskotiinimese leidmisega hädas vaid loetud mängude jooksul, seejärel leiti sobiv inimene oma vabatahtlike seast. Teistel klubidel nii hõlpsasti ei läinud. Levadia kogukonnajuht Grafov nendib, et nad on kasutanud eri inimesi, kuid alati ei ole õiget vabatahtlikku lihtne leida. „Kui see tundub inimesele huvitav, siis tegelikult saab maskotina palju nalja ja naeru,“ räägib Grafov parematest maskotirollidest.

Maardu kogukonnajuht Nagovitsõna meenutab, et nemad kasutasid klubis hooaja jooksul kolme inimest: ühe mängija 13aastast tütart, kellel oli oma tagasihoidlikkuse ja pisikese kasvu tõttu selles rollis pigem keeruline hakkama saada, ühe mängija isa, kes esines üsna tublisti, ning üht tublit fännipoissi. „Ta ise kirjutas mulle mitu korda ja palus, kas ta saaks proovida,“ rääkis Nagovitsõna. „Tal tuli kõige paremini välja ja loodan, et ta tahab ja saab seda teha ka järgmisel aastal.“

Kõigi kolme klubi kogukonnajuhid kinnitavad, et Timi, Lefi ja MarWini lepinguid on pikendatud ja neid näeb klubide juures ka uuel hooajal.

Lugu ilmus jaanuarikuu Jalkas

Tekst: Kadi Parts
Foto: Jana Pipar/Jalgpall.ee