JALKA | KTMi reegel: klubid on praegu erinevas seisus

2012. aasta lõpuks oli Eesti Jalgpalli Liit analüüsinud Euroopa riikide eri liigasid ja seda, kui palju pääseb seal esindusmeeskondadesse klubide oma kasvandikke. Selle alusel kirjutati toona ehk 2012. aasta lõpus tippliigade juhendisse sisse KTMi reegel, mis rakendus esimest korda 2015. aastal.

Mullu jõudis sellel reeglil kätte järjekordne samm ehk kui aastaid tagasi hakkas esimese etapina kehtima reegel, et kolmes tippliigas peab igal võistkonnal kogu aeg olema väljakul vähemalt üks klubis treenitud mängija, siis alates 2018. aastast peab iga võistkonna eest alustama mängu kaks KTMi ning üks neist peab olema kogu aeg väljakul.

KTMide erinev arv Premium liiga klubides
Pilk Eesti Jalgpalli Liidu kodulehele ütleb, et Premium liiga klubid olid mullu ehk uue reegli kehtima hakkamise aastal üsna erinevas seisus (vaata loo lõpus tabelit, kus on välja toodud klubide esindustiimidesse regatud KTMide hulk). Kuigi hooaja lõpus kogutud andmed ei peegelda päris täpselt seda seisu, millega klubid hooajale vastu läksid, ehk milliseid ettevalmistusi tehti uue reegli jaoks enne hooaja algust, on aasta lõpus avanev pilt üsna kirju.

Kõige enam KTMe oli Viljandi Tulevikul, kellel oli võimalik manööverdada koguni 21 mängijaga, et vähemalt kaks KTMi mängu alustaksid ja üks lõpetaks. 17 klubis treenitud mängijaga järgnesid Tartu Tammeka, Kuressaare ja Pärnu Vaprus, kellel oli samuti reegli täitmiseks korralik hulk mehi. KTMide arv oli Premium liigas kõige väiksem Tallinna Kalevil, kelle esindustiimi nimekirjas oli hooaja lõpuks vaid kolm reeglile vastavat mängijat. Väga väike KTMide arv – viis mängijat – oli ka meistriks tulnud Nõmme Kaljul, kuid nii Kalevil kui ka Kaljul oli esiliigas mängivate duubeltiimide abil võimalik kasutada esindustiimi juures U21 meeskondade KTMe.

EJLi tehniline direktor Janno Kivisild nentis, et kuigi paljudele Premium liiga klubidele tutvustati KTMi reeglit ja selle erinevaid etappe juba 2013. aastal, on kõrgliigas mängivad klubid erinevates faasides.

„On klubisid, kellele ei ole see reegel praegu mingisugune teema,“ rääkis Kivisild. „See tähendab, et KTMi reegel on neile klubipüramiidi arendamise ja pikaajalise visiooni loomulik osa.“

Samas on Kivisilla hinnangul ka selliseid klubisid, kellel pole reegliga kohanemine läinud nii libedalt: „Nendel klubidel on paika pandud plaan ja soov perspektiivikate noormängijate arendamiseks ning klubipüramiidi järeleaitamiseks, aga neil on selle elluviimiseks veel aega vaja.“

Esiliiga ja Esiliiga B hinnaalandust ei saa
Peale Premium liiga klubide kehtivad KTMi reeglid ka esiliiga ja esiliiga B klubides. Pikalt tippliigades mänginud meeskondadele ei ole 2013. aastal vastu võetud reegli järjestikused sammud ilmselt midagi uut ja nendeks peaks olema kergem valmistuda, kuid esiliiga B-sse on viimastel hooaegadel tõusnud pidevalt uusi klubisid, kes peavad samuti olema valmis reeglit täitma. Kas see pole värskelt tippjalgpalli jõudnud klubidele liiast?

Kivisilla sõnul näeb Eesti Jalgpalli Liit kolme tippliigat siiski ühtse püramiidi tipuna, kellele kehtivad samad reeglid ja nõudmised, seega pole esiliiga või esiliiga B klubidel hinnaalandust loota.

„Jalgpalliliidu nägemus on ikkagi see, et meie püramiidi tipus mängivad terviklikud klubid, mitte võistkonnad,“ rääkis Kivisild. „Klubid, kes on esiliigadest teel kõige kõrgemasse tippu, peaksid olema valmis selleks, mis neid ees ootab.“

Esiliiga ja esiliiga B klubidest rääkides nentis EJLi tehniline direktor, et mõnele klubile on KTMi reegliga hakkamasaamine keerulisem kui teistele. Ta selgitas, et lihtsam on pikema ajaloo ja tugevama kultuuriga klubidel, kes on jõudnud oma noortetöö läbi mõelda ja kellel on eri vanuseklassid hästi komplekteeritud. Lühema ajalooga või alles tippjalgpalli jõudnud klubidel on sageli mängijate valik väiksem ja seetõttu keerulisem KTMe leida. Samas juhtis Kivisild tähelepanu sellele, et just selliste klubide aitamiseks on EJL loonud võimaluse registreerida kunstlikke KTMe (vaata lisaloost). Klubide raskustest rääkides on Kivisilla sõnul sellel erinevaid põhjuseid.

„Võib juhtuda, et teatud tingimustes – olgu selleks keskkond või näiteks inimressursi puudumine – on keeruline paika pandud pikaajalist plaani ellu viia, hoolimata sellest, et plaan võib olla hästi läbi mõeldud,“ nentis Kivisild. „Mõnel klubil võib püramiidi ehitamine ja noortetöö arendamine võtta veel rohkem aega, kui alguses arvati.“
Teisest küljest tunnistas Kivisild sedagi, et kui teatud klubidel on vähemalt ambitsioon oma noori arendada, kuid puudu on jäänud ajast, siis paraku on meie tippliigades endiselt ka neid klubisid, kes KTMi reeglit vaid formaalsusest järgivad: „Neile on see justkui põhimõtteline vastasseis. Seda reeglit täidetakse, aga sellesse ei usuta.“

Reegleid on pehmendatud
KTMi reeglist rääkides ei saa üle ega ümber selle eesmärgist. Kivisild selgitas, et Eesti jalgpallis järgmise sammu astumise jaoks on äärmiselt tähtis, et klubide töö muutuks kvaliteetsemaks. See tähendab, et püramiidi tippu jõudnud klubid panustaksid noortetöösse ja arendaksid oma klubides kasvavaid perspektiivikaid noormängijaid, kellest saavad tulevikus järgmised koondislased. KTMi reegel ongi mõeldud selleks, et klubid noortetööle rõhku paneksid ja seda pikaajaliselt arendaksid.

Samas on selge, et EJLi kehtestatud reeglid peavad olema klubidele võimalikult jõukohased, sest muidu ei ole võimalik tippliigasid täita. Nii ongi EJL aastate jooksul klubidega aru pidanud, et oleks võimalik ikkagi üheskoos edasi liikuda.

„Oleme pidevalt klubidega konsulteerinud ja neil on võimalus kaasa rääkida ning oma arvamus välja tuua,“ selgitas Kivisild. „EJLi esialgne, aastaid tagasi paika pandud plaan oli ambitsioonikam, aga kui nägime, kui raske on teatud klubidel neid tingimusi täita, siis oleme neile vastu tulnud ja plaane pehmendanud.“

Üks oluline pehmendus on kunstlike KTMide kasutamine, mis tähendab, et iga klubi saab endale vormistada kaks klubis treenitud mängijat, kes automaatselt nendele reeglitele ei vasta (vaata pikemalt lisaloost). Kuna KTMi reegli peamine eesmärk on arendada andekaid noormängijaid, on omamoodi pehmendus seegi, et KTMina lähevad arvesse ka need mängijad, kes on klubisse üles antud vähemalt seitse hooaega, sealjuures mängija vanus ei ole oluline. See tähendab, et KTMina saab kasutada ka näiteks 35aastast mängijat, kes aga kuidagi noortetöö arendamise ja noormängijatega ei haaku. Või siiski?

„Mängijatel, kes on pikka aega olnud klubile lojaalsed, on lisaks sportlikule kvaliteedile lisaväärtus inimesena,“ selgitas Kivisild selle reeglipunkti tausta. „Nendel inimestel on väärtused, mida on klubi jaoks oluline noormängijatele edasi anda.“

See tähendab, et KTM ei võrdu vaid noormängijaga, nagu sageli arvatakse, vaid selle otsene tähendus – klubis treenitud mängija – väljendabki klubilojaalsust, mis on korraliku püramiidiga klubi üles ehitades väga oluline aspekt.

KTMi reegli ajalugu kokku võttes võib protsessiga Kivisilla hinnangul rahule jääda. Ta sõnas, et aastate jooksul on välja töötatud korralik kontseptsioon, millesse klubid usuvad ja panustavad: „Võin öelda, et oleme klubidega teinud läbimõeldud ja head koostööd.“

Senine koostöö jätkub ka edaspidi, sest alaliit astub järgnevatel aastatel järgmisi samme, et klubisid veelgi toetada. Kui varem on klubisid rahaliselt toetatud nii noortetöö finantseerimise kui noormängijate stipendiumitega, siis järgmise sammuna toetatakse noortetöö juhtide ja spordidirektorite palkamist.

**
KTM vs. kunstlik KTM – kes on kes?
Klubis treenitud mängija ehk KTM on Premium ja esiliigade juhendis mõistena ära seletatud järgmiselt: „Mängija, kes olenemata vanusest, rahvusest ja kodakondsusest, alates hooaja algusest, mil ta sai 12aastaseks, kuni hooaja lõpuni, mil ta sai 23aastaseks, on mänginud klubi eest või on olnud klubisse registreeritud vähemalt kolm (3) hooaega. Kui mängija on laenul või kui ta antakse hooajaks üles teise klubi võistkonda, siis laenul olemise või teise klubi võistkonna eest mängimise aeg läheb „klubis treenitud mängija“ aja arvestusse mõlemale klubile. Samuti loetakse „klubis treenitud mängijaks“ mängijat, kes on mistahes vanuses olnud klubisse registreeritud ja klubi võistkonda üles antud vähemalt seitse (7) hooaega, mis ei pea olema järjestikused.“

Lihtsamalt öeldes – KTMiks loetakse mängija, kes on vanuses 12–23 aastat mänginud klubi eest vähemalt kolm hooaega. Samuti on KTMid mängijad, kes on klubis mänginud vähemalt seitse aastat – sealjuures ei mängi mängija vanus mingisugust rolli.

Peale automaatsete KTMide on aga igal klubil võimalik nimetada oma KTMiks kuni kaks mängijat, keda käsitletakse kunstlike KTMidena. Nende nimetamise tingimused on juhendis sõnastatud järgmiselt:
1) igal litsentseeritud klubil on mistahes ajal õigus nimetada kunstlikuks KTMiks kuni kaks (2) klubisse registreeritud ETMi (Eestis treenitud mängijat), kes kunstlikuks KTMiks nimetamise aastal ei tohi olla vanemad kui 23 aastat;
2) kui kunstlik KTM lahkub klubist, siis on klubil õigus tema asemele nimetada uus kunstlik KTM ja see õigus ei aegu;
3) kui kunstlik KTM saab KTMiks, võib klubi nimetada uue kunstliku KTMi ja see õigus ei aegu;
4) klubist lahkuv kunstlik KTM kaotab selle klubi kunstliku KTMi staatuse, kuid tema tagasipöördumisel sellesse klubisse, olenemata tema vanusest, on klubil õigus teda uuesti kunstlikuks KTMiks nimetada, kui klubil on kunstliku KTMi koht vaba.

Niisiis on kunstliku KTMi reegel suureks abiks klubidele, kellel pole piisavalt oma klubis kasvanud noormängijaid või mängijaid, kes on klubis mänginud vähemalt seitse aastat.

**
Premium liiga klubide KTMid 2018. aastal*
Nõmme Kalju – 5 – Robert Kirss, Reginald Mbu Alidor, Martin Mägi, Kaspar Paur, Kermo Pihelgas.
FCI Levadia – 13 – Nikita Andreev, Mark Edur, Tarmo Kink, Georg-Eric Kurus, Cristofer Kuusma, Martin Käos, Sergei Lepmets, Marko Lipp, Igor Morozov, Rasmus Peetson, Maksim Podholjuzin, Mark Oliver Roosnupp, Markus Vaherna.
FC Flora – 11 – Mihkel Ainsalu, Rauno Alliku, Kevin Aloe, Zakaria Beglarishvili, Maksim Gussev, Gert Kams, Magnus Karofeld, Kristen Lapa, Markus Poom, Joseph Saliste, Madis Vihmann.
Narva Trans – 6 – Vadim Mihhailov, Igor Ovsjannikov, Nikita Savenkov, Artjom Škinjov, Tanel Tamberg, Maksim Tšerezov.
Paide Linnameeskond – 3 – Michael Lilander, Tarmo Neemelo, Magnar Vainumäe.
Tartu Tammeka – 17 – Kevin Anderson, Martin Jõgi, Kennet Jädal, Mihkel Järviste, Siim Kask, Tristan Koskor, Reio Laabus, Rait Läll, Daaniel Maanas, Erki Mõttus, Temari Nuuma, Andre Paju, Karl Johan Pechter, Rasmus Tauts, Tauno Tekko, Marek Tšernjavski, Karl Vaabel.
Viljandi Tulevik – 21 – Martin Allik, Lauri Elur, Arlet Hunt, Indrek Ilves, Gerdo Juhkam, Krister Kansi, Kristen Kähr, Karel Kübar, Tanel Lang, Illimar Loigo, Karl-Romet Nõmm, Rainer Peips, Sander Post, Taavi Rattasep, Rainer Rüütel, Gustav-Hendrik Seeder, Gunnar-Laur Sindi, Robert Taar, Roger Teor, Herbert Velleste, Janar Õunap.
Tallinna Kalev – 3 - Reinhard Reimaa, Karl Andre Vallner, Ioan Yakovlev.
Kuressaare – 17 – Roland Kütt, Sander Laht, Amor Luup, Mairo Miil, Märten Opp, Karmo Paju, Mario Pruul, Margus Rajaver, Alari Saar, Rasmus Saar, Sander Seeman, Mario Stern, Marek Suursaar, Danel Tiirats, Elari Valmar, Sander Viira, Reivo Vinter.
Pärnu Vaprus – 17 - Robyn Hallmere, Rasmus Ilves, Uku Kõrre, Kristian Lenk, Oskar Lepik, Robin Limberg, Reno Mark, Rocco Mõtt, Raido Ott, Karl Palatu, Kristen Saarts, Joosep Sarapuu, Ronaldo Tiismaa, Hendrik Vainu, Enrico Veensalu, Tõnis Vihmoja, Magnus Villota.

* EJLi kodulehe andmetel hooaja lõpu seisuga esindusmeeskonda registreeritud mängijate arv

**
Esiliiga ja Esiliiga B klubide KTMid 2018. aastal*
ESILIIGA
Maardu Linnameeskond – 10
Flora U21 – 7
Levadia U21 – 10
Elva – 20
Rakvere Tarvas – 22
Welco – 7
Santos – 19
Tallinna Kalev U21 – 17
Keila – 14
Nõmme Kalju U21 – 11

ESILIIGA B
Tallinna JK Legion – 10
Tartu Tammeka U21 – 19
Kohtla-Järve JK Järve – 17
Pärnu JK – 19
Nõmme United – 17
Võru Helios – 10
Vändra Vaprus – 15
Paide Linnameeskond U21 – 12
Lasnamäe Ajax – 12
Flora U19 – 14

* EJLi kodulehe andmetel hooaja lõpu seisuga

Lugu ilmus veebruarikuu Jalkas
Tekst: Kadi Parts
Pildil Janar Õunap (Viljandi KTM) ja Mark Oliver Roosnupp (FCI Levadia KTM)
Foto: Liisi Troska/EJL