JALKA | FC Reaal väärtustab ja arendab liigakultuuri

Tänavu 20. sünnipäeva tähistav FC Reaal on alates 1999. aastast mänginud Eesti meistrivõistluste kõige madalamas liigas ja klubi pole kunagi olnud orienteeritud võidule. Ometi ei meeldi Reaalile isegi vihje selle kohta, et sellise mentaliteediga meeskond peaks mängima rahvaliigas.

„Vastastele meeldib meiega mängida, sest neile on garanteeritud aumehelik ja heatujuline oponent,” räägib klubi eest enim mänge pidanud ja mitte kordagi isegi kollast kaarti teeninud Kalle Roos. „Meie mängudes jääb kõik viisakaks ja toredaks ja kellegi jalgpallipühapäeva ei rikuta ära. See on oluline.”

Igas satsis on kirglikke ja emotsionaalseid mängijaid, kes mängutuhinas võivad end unustada. Reaalis on osatud ohjeldada neidki.

„Me ei lase emotsioonidel üle pea kasvada,” selgitab Juss Tamming. „Oma meeskonna mängijaid peab tundma. Treeneril või kaptenil peab olema autoriteeti, et võimalikke ohuolukordi ette näha ning õigel hetkel ja õigel toonil mängijaga rääkida. Seda võiks teha kõik meeskonnad. Halbu asju on võimalik ära hoida. Kui valesti käitub treener või kapten, siis tulevad kõik järele.”

Tänu oma mentaliteedile on välditud olukordi, kus mängule tulnud inimesed ei saa mängida. Kõigile antakse võimalus, seisust olenemata. Klubi saab nautida olukorda, kus ukse taga on järjekord, uued mängijad on ootel. Ka suvised mängud, kui paljud peavad meeskonna kokkusaamiseks kurja vaeva nägema, pole Reaalile probleem.

Juss Tamming toob välja veel ühe aspekti, milles FC Reaal on kindlasti aidanud Eesti jalgpalli: „Positiivne on näha kohtunikutööga alustajaid meie liigas. Meie oleme kindlasti see meeskond, kes pigem toetab algajaid. Vahel liigakaaslased unustavad, et kõigi meie teekond algab kusagilt alt. Ka kohtunikud peavad ju kusagilt alustama.” 

„Võib tunduda, et madalamates liigades on lihtne vilistada, aga ega need olukorrad, kus peab kiiresti otsuse tegema, pole sugugi lihtsad,” lisab ise paar aastat madalamates liigades samuti kohtunikuna tegutsenud Andreas Sepp. „Kohtunik peab ju arvestama mängijate ja publiku reaktsiooniga, suhtlema vajadusel treeneritega.”

„Madalamates liigades on 20 aasta jooksul püramiid alt laiemaks läinud,” jätkab Andreas Sepp. „Jalgpalliharidus on peaaegu kõigil. Kui meie kunagi alustasime, oli vastupidi – jalgpallitrennis olid käinud vähesed. Väga palju on muutunud infrastruktuur. Kunagi ootasime, et muru oleks piisavalt tugev ja saaks alustada mängimist. Nüüd pole sellega probleemi.”

Heategevus

Üks asi, millega Reaal püüab meie liigasüsteemis eeskuju näidata, on heategevus. Kopli lastekodu lastele osteti turniiri korraldades teenitud osalustasu eest jõulukinke juba 2002. aastal. Teist aastat järjest on Reaalil koostöö firmaga Orangetime, mis annetab iga meeskonna löödud värava eest 30 eurot vähiravifondi “Kingitud elu”. Aastas koguneb sedaviisi tuhatkond eurot. Sellise heategevuse puhul on rahul kõik kolm osapoolt. Sama mudelit kasutab Reaal ka oma 30. juunil toimuval sünnipäevaturniiril.

„Iga meie löödud väravaga toetame Tartu ülikooli kliinikumi lastefondi kümne euroga,” räägib Kalle Roos. „Meil on plaanis igal aastal teha midagi suuremat. Oleme oma ajalugu suhteliselt hästi talletanud, olime madalamate liigade meeskondade seast esimesi, kel oma koduleht, ja järgmisi juubeleid silmas pidades oleme juba naljaga pooleks arutanud klubist filmi või raamatu tegemist.”

Reaalil on olemas statistika kõigi hooaegade kohta ja oma digiarhiiv. Facebooki koduleheküljel on mängijatest koos korraliku pildiga persoonilood.

„Viimastel aastatel oleme hakanud paremini ära kasutama meie meeskonnas peituvat ressurssi,” räägib Juss Tamming. „Meie liikmed töötavad eri valdkondades ja kui õiged inimesed üles leida, on teatud asju ära teha lihtsam, kui arvata võiks. Tänu sellele on meil ka väga heal tasemel graafiline lahendus ja hästi kirjutatud lood Facebookis.”

Viimaste aastate jooksul on klubi igapäevaelu ja juhtimine muutnud aktiivsemaks. Meeskond teeb aasta ringi trenni ja klubi niinimetatud juhtkond käib koos korra või paar aastas ja peab plaani, mida huvitavat järgmisel aastal peale liigahooaja teha.

„Viimati uuendasime oma logo,” toob Juss Tamming näite. „Meil on ka oma särgisponsorid. Vaatasime tiimis, kes millise ettevõtmisega seotud on, ja küsisime pisikest toetust. Kaheksa ettevõtet toetas igaüks väikese summaga, millest tuli kokku üsna arvestatav summa. Panime nende logod särgile.”

Nii tegusa klubi puhul on üllatav, et esimene välisreis toimus alles mullu, kui Soomest toodi Eesti–Soome 100+ maavõistluste raames koju võidupunkt.

Klubi praegune koduplats on Kalevi kunstmuruväljak. Kontorit Reaalil pole. Või siiski.

„Meie kontoriks on läbi aastate olnud Kalle kelder ja minu suvila,” naerab Andreas Sepp ja jätkab klubi mentaliteedile vihjates: „Midagi paremat polegi vaja olnud, sest meil pole ju karikaid, mida sinna panna!”

FC Reaali värvikast ajaloost on pikemalt kirjutatud 2012. aasta Jalka 6. numbris (lk 24–27).

Lugu ilmus juunikuu Jalkas

Tekst: Indrek Schwede
Foto: FC Reaal