JALKA | FC Otepää on Tartu Tammeka kasvatajaklubi

Kui FC Otepää noortetreener Martin Teder eelmisel aastal Eesti Jalgpalli Liidu piirkondlikel treeningutel noortele õpetusi jagas, veendus ta, kui kasulik on selline ühistreening just väiksemate kohtade palluritele. Kuid need treeningud toimusid vaid korra nädalas ja teatud vanusele.

„Näiteks meie klubi on just selline, kus sisekonkurents on paratamatult nõrgem, sest valik on väiksem ja täisvõistkonna väljapanek mõnes vanuseklassis raske,“ selgitab Martin Teder. „Osa poisse on ise väga motiveeritud paremaks saada, osal tahavad vanemad, et laps sporti teeks, ja mõned käivad trennis sõprade pärast. See kõik on õige ja arusaadav, aga tähendab ebaühtlase tasemega gruppe. Paremad ja ambitsioonikamad peaks siiski saama treenida tugevamas konkurentsis. See on lausa hädavajalik.“

Eelmisel aastal käis Teder kahe oma klubi poisiga Balti jalgpallikooli ridades piiri taga mängimas. Balti jalgpallikool koondab kolme Balti riigi mängijaid. Muu hulgas mängiti Manchester Unitedi ja Berliini Hertha noortega. Teder nägi, et poisid pole kehvemad kui teistel, aga juba 11aastaste poiste puhul on meil raskusi tempoga kaasas püsida, sest meie igapäevane treeningukeskkond on liiga aeglane. 

„Kui nad jäävad Otepääle, kui neil puudub võrdväärne konkurents, siis jäävad nad maha,“ rääkis Teder. „Tekkis mõte, et oleks loogiline, kui igas piirkonnas on üks suurem klubi, kuhu väiksemad saavad oma poisse suunata. See ei ole kitsalt klubi huvides, see võib olla klubile lausa kahjulik, aga on kindlasti konkreetsete laste huvides ja Eesti tippjalgpalli huvides.“

Teder teeb oma mõtte puust ja punaseks: kui trennis on väga hea väravavaht, siis arendab see ka ründajaid, kes peavad rohkem pingutama, et pall väravasse jõuaks. Kui on head ründajad, siis sunnib see väravavahti maksimumi andma. Või võtame kaitsjad ja ründajad. Kui kaitsja on heal tasemel, siis sunnib see ründajat mitmekülgsemalt tegutsema, sealhulgas ka oma nõrgema jala peale liikuma. Kolmas näide veel – mängutempo ei saa minna kiiremaks, kui kaaslane ei suuda täpselt sööta või ei saa tugevat söötu omaks võtta. Kui tase on ebaühtlane, siis paremad poisid ei arene, sest saavad lihtsamalt hakkama. Neil puudub motivatsioon oma oskuste arsenali täiendada ja mitmekesistada. Nad jäävad ühekülgseks ja ühel hetkel, kui hakatakse mängima rahvusvahelisel tasemel, ei saa nad lihtsalt hakkama.

„Niimoodi meie andekad hakkavadki teiste riikide parimatest maha jääma,“ räägib Teder. „Minu arusaamise järgi moodustati ka kunagine Lõvide noortemeeskond just niimoodi, et tugevamad toodi ühte punti kokku.“

Transport on pere korraldada

Kolmeks aastaks sõlmitud leping võimaldab FC Otepää parematel mängijatel osaleda Tammeka treeningutel ja treeneritel osaleda Tammeka koolitustel. Tammeka tegevjuht Kristjan Tiirik nõustub, et see on Otepää poiste arengut silmas pidades õige samm.

„Oleme lihtsustanud kahe klubi mängijate üleminekuid, aga samas ei tähenda meie leping seda, et järgiksime seda jäigalt,“ ütleb Tiirik. „Anname endale aru, et FC Elva on lähedal ja vahel võib mõnel poisil olla mõttekam treenida ja mängida Elvas. Peame arvestama, mis on mängijatele ja lapsevanematele parim lahendus, sest kaasa mängib ka logistika.“

Martin Teder toob välja olulise aspekti: transport Otepäält Tartusse treeningule ja tagasi on perekonna enda korraldada. Seepärast peavad otsuse taga käia Tammekas trennis olema ka lapsevanemad.

„Kõigile, kes tahavad hakata oma lapsi Tartusse treeningule viima, selgitame, mis vanusest on see mõistlik,“ räägib Teder. „Mida varem see otsus tehakse, seda kauem peab last vedama. Kuni kümneaastaste puhul pole see minu hinnangul mõttekas, sest selle eani suudame Otepääl anda korraliku koolituse ja kõik vajalikud baasoskused. Aga sellest vanusest alates on just see oluline hetk, kus peaks otsustama. Samas ei tähenda Tammekasse siirdumine sidemete katkemist meiega. Kui vahel ei saa Tartusse minna, siis tullakse ja treenitakse meie juures.“

Kuigi Kristjan Tiiriku sõnul ei järgita lepingut jäigalt, on selle sõlmimine siiski oluline, sest aitab teadvustada uusi võimalusi. Otsus hakata lapsega Tartusse treeningule sõitma ei sünni üleöö ja hea, kui seda on võimalus pikemalt kaaluda.

„Meil on küll oma noortesüsteem, aga grupid on moodustatud juhuslikkuse alusel ja tase on meilgi kohati ebaühtlane,“ räägib Tiirik. „Kvaliteedi nimel peab ringi vaatama laiemalt. Seepärast on koostöö Otepääga meile oluline. Kui Barcelona skaudib oma tiimi kokkusaamise nimel mängijaid 2000 palluri seast, siis meie reaalsus on teine. Aga iga hea poiss meie noortegruppides loeb ning aitab iseendal ja treeningukaaslastel paremaks saada. FC Otepää treeneritel on kindlasti huvitav osaleda ka meie iga kahe kuu tagant toimuvatel klubisisestel koolitustel, kus käsitletakse eri teemasid.“

Koonduda piirkonna suurema klubi ümber

FC Otepää juhatusse kuuluv Martin Teder hoolitseb endiselt klubi organisatoorse poole eest ja abistab vajaduse korral treeningute juures, kuid oma treenerioskusi annab ta edasi ennekõike Tammekas, kus ta on kahe rühma juures abitreener.

„Sain esimese treenerikogemuse 2006. aastal ja alates 2008. aastast olen järjepidevalt töötanud treenerina. Kutsun teisi klubisid üles vaatama oma ambitsioonid kriitiliselt üle,“ räägib Teder. „Ma ei taha ühegi klubi unistusi maha teha, aga peaks mõtlema ka selle peale, mis on hea ja vajalik poiste jaoks. Kui ei taheta oma mängijaid suurematesse ja tugevama konkurentsiga klubidesse edasi suunata, siis see pidurdab mängijate arengut ja motivatsioon võib üldse kaduda. Treeneritel ja väiksematel klubidel peaks olema hea meel ka selle üle, kui poiss teeb järgmise sammu ja on edukas suuremas klubis. Minu arvates on perspektiivikas koonduda piirkonna mõne suurema klubi ümber. See tekitaks sideme kõrgema taseme jalgpalliga ja oleks, kellele kaasa elada. Ütlen ausalt, et mulle treenerina ei paku enam mingit rahulolu, kui Otepää poisid võidavad Põlvat või Valgat. Olen rahulolematu, kui neist kehvemini mängime, aga võit nende üle ei näita suurt midagi, sest suures pildis on see konnatiigi võrdlus. Kui Eesti-siseselt üldse ennast kellegagi võrrelda, siis ikka kõrgeima tasemega ja rõõm on näha oma õpilasi mängimas paremini kui Tallinna parimad. Kuna see on aga praktikas võistkonnana väga raske, siis on hea võimalus kogeda neid positiivseid emotsioone piirkonna tugevaima noortesüsteemi kaudu. Muidugi ei saa seda arusaama jõuga peale suruda. Selleni peab klubi ise jõudma: võtma arvesse poiste ja meie jalgpalli üldised huvid.“

***

Kas jäämegi keskpäraseks?

„Meil Eestis tahavad vanemad, et laps tegeleks eri hobidega, käiks mitme spordiala trennis ja veel mõnes huviringis,“ räägib Martin Teder. „Ühiskonnas näib ka olevat üldine arusaam, et spordis tippu jõudmiseks peab olema tegelenud mitme spordialaga. Tegin ülikoolis sel teemal mahuka uurimistöö ja uskusin pikka aega isegi, et see on väga vajalik. Aga milline maailma tippjalgpallur on lapsena teisi alasid teinud? Jalgpall ise arendab inimest piisavalt mitmekülgselt. Kui lastele üks tegevus väga-väga meeldib ja tal on selle tegevuse vastu suur kirg, miks teda pidurdada? Miks ei lase vanemad oma lastel tegeleda selle hobiga, mis lapsele juba väga meeldib!? Mis mõte on lasta tal teha mitut asja keskpäraselt?

Jah, on erandeid, aga üldjuhul saavad tipud neist, kes pühenduvad ühele alale. Mul pole midagi selle vastu, kui mõni minu õpilastest otsustab, et kergejõustik või rattasõit on tema jaoks palju kihvtimad. No mine ja tee seda siis korralikult! Terve Brasiilia, terve maailm on täis poisse, kes tahavad saada tippjalgpalluriks. Nemad arenevad edasi, kuid sina killustad end jalgpalli ja teiste alade vahel.

Elasin aastatel 2007–2008 Saksamaal ja nägin, kuidas FSV Mainz 05-s tehti kaheksa-aastastele lastele kolm skautimispäeva. Igal päeva jooksul vaadati üle 50 last, et lõpuks selle 150 seast 12 välja valida. Kui meie siin Eestis ütleme, et liiga vara ei tohi spetsialiseeruda ja peab olema mitmekülgne, siis lubage küsida, mille põhjal me siin Eestis väidame, et sakslased eksivad ja nad selekteerivad mängijaid liiga vara. Tublimate kokkupanemiseks pole kunagi liiga vara. Muidugi on reeglid ja piirangud laste sotsiaalse heaolu nimel. Näiteks sel ajal oli Saksamaal reegel, et mingis vanuses tohtis parimaid kokku tuua 50 kilomeetri raadiuses ja mingis vanuses kaugemalt. Aga põhimõte on õige – paremad arenevad parematega koos treenides ja paremate vastu mängides.“

Lugu ilmus aprillikuu Jalkas

Tekst: Indrek Schwede
Foto: JK Tammeka koduleht