INTERVJUU: Vladimir Voskoboinikov: tiitli pärast tulingi Eestisse

Premium liiga parimaks väravakütiks kroonitud Nõmme Kalju ründaja Vladimir Voskoboinikov peab võidetud tiitlit oluliseks ja vääriliseks eesmärgiks mille nimel võidelda.

Lõid sel hooajal Premium liigas parimana 23 ja Rimo Hunt ühe võrra vähem ehk 22 väravat. Kui oluline on ühele ründajale saada Premium liiga parimaks väravakütiks?
Vaatamata juttudele, et ründaja jaoks ei ole väravad olulised, on minu jaoks väga oluline olla parim väravakütt.

Kas hooaja algul sellisele võimalusele mõtlesid ja mis hetkel tunnetasid, et parimaks väravakütiks saada on isegi võimalik?
Ma liitusin Kaljuga siis, kui kuus vooru oli juba mängitud, aga ikka panin endale ette eesmärgi lüüa nii palju väravaid, kui võimalik. Väravaküti tiitlile mõtlesin kohe esimesel päeval pärast Kaljuga liitumist.

Premium liiga väravaküttide edetabelis toimus võitlus sõna otseses mõttes viimaste minutiteni, sest sina ja Hunt lõite viimases voorus kolm väravat. Pealtvaatajatele oli põnev, kas ka endale?
Enne viimast vooru teadsin ma raudselt, et mul oli vaja kolm väravat lüüa, seda ma ütlesingi enne mängu ka meie ründajale Allan Kimbaloulale.

Kuna Levadia mäng Kuressaarega algas varem, siis oli virtuaalselt vahepeal juba juhtimas Hunt. Kas olid kursis, mida levadialane samal ajal Kuressaare vastu tegi?
Uudis sellest, et sain parimaks väravakütiks tuli kohe pärast mängu. Nii mängu ajal, kui ka vahepeal, ei olnud mul võimalust jälgida, mis toimub Kuressaares. Viimases kohtumises andis meeskond endast nagu alati parima ja ma ei ütleks, et eesmärgiks oli mängida minu peale.

Premium liigas mängis sel hooajal palju terava jalaga ründajaid. Kas oli, kellega selle tiitli nimel konkureerida?
Rimo Hunt näitas ennast heast küljest ja tema väravad olid minu jaoks stiimuliks rohkem töötada. Samuti on tähelepanu väärinud Vjatšeslav Zahovaiko, Albert Prosa ja muidugi minu klubikaaslane Tarmo Neemelo, kes sel hooajal oli eriti hea kui väravasöödu andja.

Aga kes on noorematest ründajatest sulle silma jäänud?
Levadia ründaja Artur Rättel, kes lähitulevikus võib saada tõeliseks väravamasinaks.

Kas parima väravaküti tiitel kompenseerib selle, et Kalju ei saanud tänavu kulda?
Ma ei võrdleks. Lihtsalt tahaksin, et minu väravad aitaksid Kaljul tiitlit võita.

Kalju eesmärk ei saanud tänavu olla midagi muud, kui võita taas kuldmedalid, sest staatus kohustas. Paraku tuli leppida hõbemedalitega. Mille taha meistritiitel jäi?
Levadia edukas mäng viimastel minutitel ja Kalju euromängud. Viimased võtsid meilt palju emotsioone ja jõudu. Levadial oli sel hooajal tõesti tiitlivääriline meeskond.

Kas ise jätkad Nõmme Kaljus või mõtled veel välisklubis mängimisele?
Leping Kaljuga on jõus, aga mõtlen kindlasti veel välismaale minekule.

Olid vahepeal pikalt välismaal mängimas, kuidas on üldse muutunud meie Premium liiga meeskondade mängutase?
Esinelikus on hea tasemega meeskonnad, aga tahaksin, et ülejäänud kuus meeskonda tõstaks veelgi oma taset.

Oma karjääri jooksul oled mänginud Eestis Levadias ja Kaljus, Belgias FC Brusselsis ja Eupenis, Venemaal Moskva Torpeedos, Vladivostoki Lutš-Energias ja FK Himkis, Rootsis Syrianska FC-s, Aserbaidžaanis Bakuu Neftšis ja Gruusias Tbilisi Dünamos. Kus kõige enam on meeldinud?
Iga minu eluetapp oli minu jaoks oluline ja jättis oma jälje minu karjäärile.

Välisklubides tegid vist edukaima hooaja 2007-2008 Torpeedos, kui lõid 50 mängus 12 väravat.
Oleks võinud ka rohkem lüüa, kuid tõsine vigastus sai takistuseks.

Kas selleks hooajaks välismaalt pakkumist ei tulnud?
Oli kaks konkreetset pakkumist, kuid isiklike põhjuste tõttu otsustasin kodumaale jääda.

Oled juba 30-aastane, karjääri paremad aastad on seljataga või veel ees?
Ei kavatse kohapeal seista ja soov on areneda. Paremad aastad on veel ees, kui mitte mängija, siis treenerina.

Jalgpall.ee portaal avaldab igal nädalal ühe pikema intervjuu mõne huvitava persooniga või mõnel päevakajalisel teemal. Kui sulle pakub mõni teema huvi ja arvad, et võiksime sellest intervjuu teha, siis anna meile oma mõtetest teada e-posti aadressil press@jalgpall.ee.

Tekst: Alver Kivi
Foto: Gertrud Alatare