INTERVJUU: Kaido Mägi: Raplamaa on end noorte jalgpallikaardile mänginud

Raplamaa Jalgpallikooli üks asutajaid Kaido Mägi tõdeb, et kuigi Eesti meistrivõistlustel mängivaid Rapla maakonna meeskondi on vähemaks jäänud, ollakse noortetööga ennast juba Eesti jalgpallikaardile mängitud. Mägi rääkis portaalile jalgpall.ee, et see loob eelduse tulevikus ka täiskasvanute osas positiivseteks arenguteks.

Millisel positsioonil on Raplamaal jalgpall?
Raplamaa jalgpall on täna kahetisel positsioonil. Kui alustada noorematest, siis võime öelda, et läheb hästi ning arengud toimuvad õiges suunas. Noortetöö on jõudnud tänaseks nii kaugele, et oleme Eestis jalgpallikaardile ennast juba edukalt välja mänginud. Täiskasvanute jalgpalli osas on olnud tagasilööke, sest tänaseks on jäänud Eesti meistrivõistlustele osalema vaid kaks võistkonda – Rapla JK Atli ja FC Lelle. Loobunud on nii Märjamaa, Kohila kui ka juba mõned aastad tagasi Kehtna ja Järvakandi. Samas arvan, et tegemist on ajutise tagasilöögiga, mis tingitud kohalike mängijate nappusest. Loodetavasti täienevad Raplamaa erinevate paikade võistkondade read mängijatest, kes saavad tuule tiibadesse just Raplamaa Jalgpallikoolist.

Mis klubi on Raplamaa Jalgpallikool?
Nii nagu nimigi ütleb, on tegemist jalgpallialase huvikooliga, mis toimetab Raplamaa eri paigus – Raplas, Kohilas, Märjamaal, Juurus, Kehtnas ja Järvakandis. Viime läbi trenne, erinevaid võistlusi eritasemetega mängijatele ning korraldame ka jalgpallilaagreid. Lisaks viime ellu ja lööme kaasa erinevates projektides, mis kõik on eesmärgiga propageerida sportlike eluviise nii väga väikeste kui ka suuremate inimeste hulgas.

Kindlasti on teil ka konkreetsed eesmärgid, mille poole lähiajal ja pikemas perspektiivis püüdlete?
Eesmärke on mitmeid. Kõige üldisemad on propageerida tervislikke eluviise läbi jalgpallialase tegevuse ja kindlasti aidata lastele kaasa kujuneda paremaks ilmakodanikuks läbi jalgpalliprisma. Pakkuda just Raplamaa lastele võimalust tegeleda jalgpalliga võimalikult kodule lähedal, olenemata tema jalgpallialastest ambitsioonides. On ka sportlikud eesmärgid – alustades mudilasena ning samm-sammult läbides erinevaid õppeetappe soovime treenida ka meie koolilapsi selliselt, et nad oleksid konkurentsivõimelised küpses mängijaeas. Kas siis rahvusvahelisel tasandil saades auosaliseks esindada rahvuskoondist või teenida auga välja leping mõnes suurklubis Eestis või välismaal.
 
Kes Raplamaa Jalgpallikoolile aluse panid?
Raplamaa Jalgpallikool baseerub kolmel tugikeskusel – Rapla, Märjamaa ja Kohila. Seljad panid kokku ning moodustasid esmalt uue kooli Taavi Tüvist Raplast, Mati Püü Märjamaalt ning mina Kohilas. Kõik kolm meest juhtisid sinnamaani paikseid jalgpalliüksusi. Mati viis treeninguid läbi ja osales võistlustel FC Flora Märjamaa egiidi all, mina ohjasin pika ajaloolise taustaga JK Kohila Püsivus organisatsiooni ning Taavi käe all toimus Rapla JK Atli noortetöö. Neist kolmest klubist toimib täna veel ainult Rapla JK Atli, mis samuti Taavi juhtimisel tegeleb ainult täiskasvanute jalgpalliga.

Kui palju on teil treenereid?
Käesoleva seisuga on jalgpallikooli kollektiiv kaheksameheline. Loodetavasti saame enda kollektiivi ka juba sügisest naistreeneri, kes hakkab juhendama loodavat tütarlaste treeninggruppi.

Kui suur on laste arv, kes treeningutest osa võtavad?
Mängijate arv on ligemale 390 last, sealhulgas ka mudilased ehk lasteaialapsed. Uue õppeaasta alguses sügisel loodame saada arvu juba üle 400 lapse.

Kas on plaanis laieneda ja kuhu?
Kindlasti soovime me olla oma treeningutega nendes Raplamaa piirkondades, kus on olemas huvi jalgpalli vastu ning ka vajalik osalejate arv, et treeningud oleks kindlasti ka kvaliteetsed. Täna on maakonnas sellised piirkonnad Kohila lähedal Aespa alevik, Rapla külje all Alu alevik ning miks mitte ka Lelle piirkond. Siiski ei sünni need otsused lihtsalt, uute gruppide avamisel teeme eelnevalt kindlasti palju eeltööd, et vältida hilisemaid probleeme treeninggruppide ülevalpidamisel.

Millisel tasemel on staadionid ja treeningpaigad?
See temaatika on kindlasti täna meie kõige suurem mureküsimus. Selgelt on treeningtingimused jäänud meie arengule jalgu ning selleks, et saaksime pakkuda jalgpalliõppes veelgi kõrgemat kvaliteeti, vajame nii Raplasse jalgpallistaadionit kattega, kus on võimalik kasutusperioodi venitada vähemalt 9-10 kuuni aastas, kui ka paremaid treeningtingimusi teistesse treeningpiirkondadesse. Sel talvel paraku ei olnud harvad need vaatepildid, kus pidime näiteks Kohila spordihallis 15x20 meetri suurusel saalipinnal läbi viima jalgpallialaseid harjutusi. Samuti oli meil väga raske minna saalist otse üle õue staadionitel turniiridele või treeningkohtumistele väga nappide suure väljaku kogemusega. Hetkeseisuga on küll olemas erinevate kvaliteetidega naturaalmuruväljakud igas treeningpiirkonnas, kuid kunstkattega väljakuid on vaid üks – Valtu kunstmuruväljak. Paraku asub see treeningpiirkondadest eemal ning selle pidev kasutamine on koolile kulukas nii finantsiliselt kui ka logistiliselt. Siiski eelkõige läbi Taavi tugeval asjaajamisel loodame, et lähiaastatel saabub murrang ning saame esmalt Raplasse kvaliteetse kunstmuruväljaku ning siis juba loodetavasti saavad parandatud ka treeningtingimused teistes piirkondades.

Kui palju mõjutab teie tegevust Tallinna lähedus?
Julgen arvata, et jalgpallikontekstis on Tallinna lähedus meile pigem positiivne kui negatiivne. Näiteks, kui võtta puhtalt praktilisest seisukohast, siis on logistiliselt mugavam ja ka soodsam osaleda erinevatel turniiridel, mida korraldatakse ohtralt nii Tallinnas, kui ka selle läheduses. Kui midagi negatiivset välja tuua siis ehk seda, et mängijate liikumine meilt Tallinnasse võib mõningatel juhtudel olla tingitud sellest, kus Tallinna klubi võib mõjutada mängijaid. Samas võime siinkohal tuua ka kohe paralleele, kus Tallinnast on mängijaid meie kooli tulnud. Tõsi seda küll muudel ning märksa elulisematel põhjustel, kui koos perega on näiteks Raplamaale kolitud.

Millised on peamised korraldatavad üritused?
Kõige suurem ning tähtsam üritus on Raplamaa JALKAFEST, mis toimus sel suvel juba viiendat korda ning lisaks Eesti klubidele osalesid külalised ka naaberriikidest.

Festival korraldatakse 2000-2007 sündinud mängijatele. Noorematele vutihuvilistele korraldab jalgpallikool maikuus Raplamaa lasteaedadele vahva ja mängulise jalgpalliturniiri Vutitrall, sellel turniiril kohti välja ei mängita ning võitjad on kõik. Samuti korraldame erinevaid koolisiseseid turniiri eritasemetele ning eripiirkondadele. Sel suvel korraldame samuti esmakordselt suvelaagri Raplamaa tüdrukutele, üheks laagri eesmärgiks on tekitada jalgpallihuvi ka tütarlaste seas, mis peaks tipnema sügisel avatava tütarlaste treeninggrupiga või isegi -gruppidega.

Kui kõrgel tasemel võiks kunagi mängida teie esindusmees- ja naiskond?
Ennustamisega ma põhimõtteliselt ei tegele, kuid kui reaalse pilguga tulevikku vaadata, siis olen mõõdukalt optimist ning arvan, et Esiliiga peaks olema meie minimaalne eesmärk nii meeste, kui ka naiste arvestuses pikemas perspektiivis. Täna jalgpallikoolis oleme juba suutnud välja õpetada mängijaid, kes on kaasatud juba ka noorte rahvuskoondistesse (U-15 ja U-16), see on meie kooli kvaliteedimärk ning annab põhjust loota lähitulevikus, et oleme edukad ka võistkondlikul tasandil.  

Kas kohalikud omavalitsused ja sponsorid on teid leidnud ja toetavad?
Kuna tegutseme üle maakonna mitmetes piirkondades siis saan kinnitada, et kõik omavalitused meid küll toetavad, kuid teevad seda täiesti erisugustel printsiipidel. Kui anda aus hinnang siis täna mõni omavalitsus toetab meid väga märkimisväärse summaga ent mõni teine omavalitsus teeb selgelt meile liiga arvestades, millise tänuväärse tööga me tegeleme. Hõreasutusega piirkondades ehk üldiselt maal on noorte vaba aja sisustamine väga oluline ning tundlik teema. Loodame ja teeme tööd selle nimel, et see saab arusaadavaks ka kohalikule võimule, ilma kelle abita oleks väga raske jalgpallikooli ohjata.

Mis puudutab erasektorit, siis täna on koostöö olemas mitmete kohalike ettevõtetega, kes toetavad meid nii finantsiliselt kui ka teenuste ja kaupade näol. Kindlasti soovime me leida endale usaldusväärseid ja toekaid sõpru ettevõtete näol, kui selleks aeg on küps.

Foto: Lembit Peegel