INTERVJUU: Hidetoshi Wakui: eestlased peaks olema oma liiga üle uhked

2011. aastal Nõmme Kaljuga liitunud Hidetoshi Wakui aitas meeskonnal võita kohe hõbemedali ja järgmisel aastal oli jaapanlane üks meistritiitli sepistajaid. Poolkaitsja otsustas jääda meeskonnaga ka tänavuseks hooajaks, loobudes miljonilisest pakkumisest.

Käimasoleval hooajal on Wakui olnud üks Kalju tugitaladest, aidates just esimestes matšides nii väravaid lüüa kui ka kaaslasi innustada.

Naasesid Jaapanist Eestisse jaanuaris ja sõlmisid klubiga uue lepingu, mis hoiab sind meeskonnas kuni Premium liiga tänavuse hooaja lõpuni. Viivitasid oma otsusega päris kaua. Miks otsustasid ikkagi Kaljusse jääda?
Pärast eelmise hooaja lõppu sain ma sõpradelt ja fännidelt palju toetavaid sõnumeid. Üks fänn andis teada, et seni puudub klubil kaks tiitlit ja mul on võimalus Kaljuga mängida Meistrite Liigas. Ma olin sellega nõus.

Sul oli kindlasti ka teisi kosilasi?
Üks Aasia klubi tegi mulle miljoni euro suuruse pakkumise, sest sealsed klubid saavad värvata kolm võõrmängijat ja ühe Aasia mängija. Paljud klubid otsisid minu teada endale seepärast just Aasia mängijat. Aga ma ei ole kunagi mänginud ainult raha pärast. Kui ma mängiksin raha pärast, ei oleks ma siin.

Ega sa ei saa seda klubi öelda?
Kahjuks ei. Kuid nagu sa tead, pole Aasias palju selliseid riike, kus ollakse võimelised sellist raha maksma. Ma olen ikkagi väga rõõmus, et olen siin. Ma austan ja tänan Eestit. Seega tahan ma aidata ja muuta midagi paremaks.

No tegelikult mängivad ikka väga paljud raha pärast ja unistus on saada nimekasse klubisse suurele palgale.
(naerab) Olen kindel, et kui sa kaotad ambitsioonikuse või kaotad eesmärgi enda jalgpallurielus, ei saa sa nautida jalgpalli. Jalgpall on minu jaoks kõik. Kui ma läksin peale keskkooli lõpetamist Brasiiliasse, andsin selle sammuga oma elust palju. Olen jõudnud välja professionaalseks palluriks, isegi kui oli olukordi, kus mult raha ära rööviti, ma magasin tsemendil, ei saanud toituda õigesti rohkem kui korra nädalas. Igal juhul mängin ma enda ümber olevate ja iseenda rõõmuks. See on minu jalgpallistiil. Minu tiimikaaslased teavad seda, ma naeran igas trennis. (naerab) Sest minu jaoks on mängimine alati lõbus aeg.

„Wakui päästis jälle“, „Jaapanlane Wakui tõi Kaljule napi võidu Levadia üle“, „Märtsikuu parimaks mängijaks valiti Wakui“, „Wakui väravad murdsid Kuressaare“, „Wakui päästis taas Kalju naha“. Sellised on ajakirjanduses ilmunud lugude pealkirjad. Sinust on saanud Eestis tõeline staar, oled sellega nõus?
Mina, miks sa seda minu käest küsid? Ma pole nõus, sest ma pole kordagi kuulnud, et mind oleks niimoodi hüütud! (naerab)

Aga sa ise tunnetad suurenenud tähelepanu?
Ma ei tunne seda eriti, kuid mul on märtsist alates tulnud anda palju intervjuusid ja see on fakt. See on mulle suur au. Minu jalgpallurikarjäär pole olnud eriti kadestamisväärne, sest võõrmängijana on olnud teisel maal raske elada. Seepärast võin ma anda inimestele eeskuju ja neid julgustada, kes on samas situatsioonis ka siis kui ta pole jalgpallur.

Oled selle kõik oma hea mängu ja rohkete väravatega ise välja teeninud. Kui 2012 jäi sinu saldoks 35 mänguga 10 väravat, siis tänavu oled löönud 7 mänguga 8 ja oled liiga suurim väravakütt. Kust sa leidsid oma tänavuse väravasoone?
Seni on minu meeskonnakaaslased lasknud mul skoorida. Aga ma arvestan sellega, et peagi hakkab mõni teine mängija väravaid lööma. Meeskonnale pole see üldse oluline, kes täpselt rünnaku lõpetab.

Kas selline resultatiivsus on sulle ikkagi üllatuseks?
Väravate löömine on protsessi tulemus ja see ei ole kõige tähtsam asi. Aga ma ei ole üllatunud, sest ma kulutan palju aega individuaalsetele treeningutele ka hooajavälisel ajal.

Äkki on sinu resultatiivsuse põhjus selles, et Eesti liiga tase ei vasta enam sinu võimetele?
Selline küsimus pole austus Eesti liigale. Mina arvan, et Eesti inimesed peaksid Premium liiga üle olema uhked. Eesti liigal on oma ajalugu ja kuulsus, inimesed saavad mängudele kaasaelamisest oma emotsiooni. Kaljuga mängime Meistrite Liigas ning seega on meil võimalus muuta inimeste arusaama ja Eesti jalgpalli ajalugu.

Kellega sul sujub väljakul koostöö kõige paremini?
Kõigi Kalju mängijatega.

Vastased on hakanud sind kaitses kindlasti rohkem võtma.
Jah, karmilt. Teised meeskonnad teavad Kalju taktikat ja minu mängustiili ning vastumäng muutub aasta-aastalt üha tõsisemaks. Ma pean ennast pidevalt tõestama.  

Muidugi tahaksid olla hooaja lõpus liiga suurim väravakütt.
Mitte midagi pole võimatut. Aga kui ma pean valima võidu ja parima väravalööja tiitli vahel, siis valin ma meeskonna võidu.

Kui tähtsal kohal on sinu jaoks Eesti meistritiitel?
Igal mängijal on ambitsioonid. Aga, nagu igas töös, on oluline ületada raskused, et saavutada oma siht. Seega on iga eesmärk oluline, et elada oma elu sihipäraselt.

Sinu hinnang, kas praegune Kalju on mullusest tugevam?
Meil on palju mängijaid, kes on klubis mänginud mitu aastat ja kes iga aastaga muutuvad aina tugevamaks.

Kalju tänavuse hooaja algus ei ole olnud just ootuspärane, kuigi ollakse liidrid. Kui ongi võit tulnud siis vaevaliselt. Miks selline raske algus?
Hooaja algus on igale klubile keeruline. Kuid see ei ole ainus põhjus. Siin on palju põhjusi nii meeskonnas kui klubis. Igaljuhul võtab klubi organiseerimine aega, samuti võtab aega uute mängijate sulandumine, sest me ei tunne veel üksteist. Iga mängija tahab kuuluda algrivistusse ja mängija püüab seepärast ennast rohkem näidata. Kõik klubi inimesed töötavad praegu edu nimel ja ma usun, et nii meeskond kui klubi saavad samm-sammult paremaks.

Mida sa ootad Meistrite Liigalt?
Ma loodan, et eestlased usuvad oma jalgpalli ajaloo muutumist arengu eesmärgil. Kogu Eesti peab meid selles ettevõtmises toetama vaatamata sellele, et me oleme koduses liigas konkurendid. Muidugi püüan ma omalt poolt anda kõik, et klubi oleks selles sarjas edukas.

Sa oled mänginud Jaapanis, Singapuris, Sloveenias, Austrias, Tšehhis. Kas otsus tulla Eestisse osutus õigeks?
Ma räägin ausalt. Ma vihkasin hetk enne Eestisse tulekut jalgpalli täiega. Sest paljudes liigades aetakse jalgpallimäng ja must business segamini. Ma olen sellises mängus olnud palju kordi. Mul on kogemusi, kus politsei viis ära minu meeskonnakaaslase ja klubi omaniku. Ma otsisin klubi, kus saab mängu nautida. Kaljus öeldi, et meil leiad jalgpallirõõmu tagasi. Ja ma otsustasin oma ambitsioonid uuesti proovile panna, nautida oma jalgpalluri elu, võidelda ja muuta ajalugu.

Mida teadsid Eestist ja meie jalgpallist enne siia tulekut?
Paljud ütlesid Eesti on niiiiiiiii külm (naerab). Kuid ma olen sellise ilmaga harjunud. Ma armastan seda maad ja inimesi. Ma ei saa aru, miks inimesed on tihti minu vastu nii lahked. Ma tunnen end kui kodus, olen oma perekonna keskel. Eesti on heas kohas Euroopa ja Aasia ühendamisel, kuid seda võimalust ei kasutata eriti aktiivselt. Kui ma saan seda muuta, siis aitan.

Mis on olnud Eestis kõige raskem?
Õppida eesti keelt, sest kõik tahavad minuga rääkida inglise keeles.

Mida Jaapanis elavatele sugulastele ja sõpradele Eestist  räägid?
Ma helistan paljudele sõpradele. Ma olen kutsunud siia Jaapanist ja teistest riikidest üle 20 sõbra. Neile on ka siin meeldinud. Samuti kirjutan ma Jaapanis blogi.

Ma plaanin kutsuda meie Meistrite Liiga mängudele lapsi Jaapani piirkonnast, mida suur maavärin kahjustas. Ma tahan anda neile jõudu, lootuse ja unistused. Võimaldan neil mängida kohalike lastega, et nad looks silla Jaapani ja Eesti vahel. Ma püüan keskenduda ka teistele kohtadele, et võimalusel ohvreid abistada.

Miks sa hakkasid jalgpalli mängima ja kus sa Jaapanis mängisid?
Kuna minu vend mängis jalgpalli, siis alustasin tema eeskujul mängimist Põhja-Jaapani klubis Albirex Niigata.

Eestis on viimasel ajal saanud aktuaalseks välismängijate arvu piiramine. Mis sa arvad, kas me vajame oma jalgpallitaseme tõstmiseks rohkem välismängijaid?
See on hea küsimus. Nagu sa tead on igas riigis välismängijad, kuid ainuüksi see, et kutsud võõrad enda juurde mängima, ei tõsta mängutaset. Eesti peab mõtlema sellele, kuidas tõsta oma mängijate kvaliteeti ja parandada rahvuskoondise sooritusi.

Kindlasti on vaja leida noori andekaid mängijaid. Jalgpalliliit peab mõtlema arenguvõimalustele. Jaapanis olid aastate eest ka samad diskussioonid. Nad püüdsid panna paika mängijate limiidi, püüdsid teada saada, kuhu areneda. Ma olen näinud palju erinevaid süsteeme erinevates riikides. Näiteks Austrias pidi koosseisu kuuluma kindlasti üks noormängija, Hiina püüab enda klubidesse meelitada teiste riikide kuulsaid mängijaid. Arvan, et oleks pidanud enne väljapoole vaatama. Ma usun, et Eesti jalgpallil on väga palju potentsiaali.

Najakaim asi, mis sinuga on Eestis juhtunud?
Inimesed armastavad siin täiega sushit! (naerab) Nad armastavad sushit isegi rohkem kui jaapanlased ise.

Jalgpall.ee portaal avaldab igal nädalal ühe pikema intervjuu mõne huvitava persooniga või mõnel päevakajalisel teemal. Kui sulle pakub mõni teema huvi ja arvad, et võiksime sellest intervjuu teha, siis anna meile oma mõtetest teada e-posti aadressil press@jalgpall.ee.

Tekst: Alver Kivi, jalgpall.ee
Foto: Lembit Peegel