Coolbet rannaliiga parim mängija: meeskondlik tiitel on igal juhul tähtsam

„Meie edu võtmeks oli meie hea füüsiline vorm, stabiilsus ja kvaliteetne ründav rannajalgpall koos selge mängujoonisega. Sel aastal oli meil väga hea mängijate komplekteeritus ning tasakaalus nelikud, kes suutsid mõlemad rünnata ja võrdselt väravaid lüüa (48 vs. 38) ning samas ka korralikult kaitsta. Mõlemas nelikus olid Eesti tippründajad ja kaitses dubleerivad mängijad, mistõttu saime suuremate jõududega rünnakul tegutseda. Auguri filosoofia on ja jääb, et rannajalgpallur peab oskama mängida igal positsioonil mistahes hetkel,“ sõnas Marmor. 

Marmor lisas, et liiga formaat Augurile sobis. „Läksime igale mängule keskendunult ja kindla eesmärgiga kolm punkti ära võtta. Võrreldes eelmise aastaga oli hooaeg oluliselt põnevam tänu Läti meeskondade lisandumisele, kes suures pildis meile küll ohtu ei kujutanud, kui üks mäng Jurmalas välja arvata. Mängijana oli kindlasti tahtmist rohkem nii-öelda naabrist parem olla.“

Marmor nõustus, et meeskonnamängijana on võistkondlik edu individuaalsest tunnustusest olulisem. Enda esituste puhul tõi ta esile enesekindluse saavutamise. „Esimese Eesti-Läti ühisliiga väärtuslikuma mängija auhinna saamine oli suur üllatus, aga siiski suur tunnustus ja ma tänan siiralt kõiki, kes minu poolt oma hääle andsid. Ma ise eeldasin, et kui Sander Lepikust saab teenitult teist aastat järjest liiga parim väravakütt, siis väärtuslikumaks mängijaks valitakse ühisliiga number kaks väravakütt ja hooaja vältel suurepärast mängu näidanud Rauno Nõmmiko. Loomulikult tähendab see auhind mulle palju, sest viimasest individuaalsest auhinnast on mitmeid aastaid ja vigastusi mööda läinud, aga suudan jätkuvalt endast noorematega rinda pista, oma meeskonna jaoks kasulik olla ja rahvale elamusi pakkuda. Üks asi on kindel, et ilma meeskonna toeta sellist auhinda on üpris keeruline võita ja minu õnneks oli minu kõrval sel aastal väga hea punt mängumehi, kes lasid mul teha asju, mis mul kõige paremini välja tulevad. Rahule jäin eelkõige ääre pealt teravuse loomisega, sain tihti headelt positsioonidelt löögile ja tekitasin seeläbi ohtlikke olukordi või lõin väravaid. Ise tunnen, et olen väljakul teatud enesekindluse saavutanud ja nautisin sel aastal väga rannajalgpalli. Kahjuks käis minuga terve hooaeg kaasas mingi imelik rindkere vigastus, mille esimesel etapil üles korjasin ja millest ma tänaseni lõplikult lahti saanud ei ole,“ avaldas Marmor.

Marmor hoidis oma kõrget taset ja head vormi samal hetkel, kui oma aja võtsid päevatöö, pere ja lapsed. „See on fanatism ja soov ennast pidevalt proovile panna. Minu hea vorm on tingitud elustiilist, mille keskmes on aastaringne sportimine ja treening, mis on võimalik ainult tänu perekonna toetusele ja ohverdustele. Olen olnud profijalgpallur ja noorest east alates harjunud kaks korda päeva trenni tegema, mistõttu praegused 4-5 treeningut nädalas pole probleem. Need, kes mind lähemalt teavad, võivad kinnitada, et ma olen maksimalist. Mulle meeldib trenni teha täiega, professionaalselt ning mind kannustab tagant soov end teistega „joonele panna.“ Rannajalgpalli juures paelub mind ka see, kui meeskond mängib vaatemängulist ja kvaliteetset rannajalgpalli, kus asjad toimuvad loogiliselt ja juhuslikkusel on väike roll. Sel aastal meil Auguris asjad nii olidki,“ kiitis ta enda kõrval olevaid inimesi ja meeskonda.

Foto: Ants Liigus/Eesti Rannajalgpalli Liit