Amatöörjalgpalli konverentsil tutvustati maakondade koondiste ideed

Eile toimunud Eesti Jalgpalli Liidu 2. amatöörjalgpalli konverentsil arutati nii uue rahvaliiga käivitamist, maakondade koondiste ellukutsumist kui ka maakondade meistrivõistlustega seonduvat.

Konverentsil osalejad kiitsid heaks EJLi plaani alustada 2010. aastast rahvajalgpalli liiga korraldamist. "Tegemist on jalgpallipüramiidi aluse laiendamisega. Rahvaliiga on huvilise jaoks esimeseks sammuks - kes soovib, saab sealt edasi minna pallima madalamatesse liigadesse," selgitas EJLi president Aivar Pohlak.

Rahvaliigas võivad osaleda kõik need, kes liigajalgpalli ei mängi, kasutada võib erinevate suurustega väljakuid, vastavalt platsi suurusele on korraga väljakul 7-11 mängijat. "Iga küla, iga koht peab saama võimaluse osaleda ja oma võistkonna välja panna. Osaleda saavad ka segavõistkonnad. Rahvaliiga finaal toimuks mõnel suurel Eesti staadionil," märkis Pohlak. Täpsed rahvaliiga reeglid ja registreerimise info avalikustab EJL uuel aastal.

Amatöörjalgpalli konverentsil oli arutlusel ka maakondade koondiste ellukutsumine. "Järgmisel aastal korraldame Aastalõputurniiril esmakordselt maakondade koondiste turniiri - osalejateks 15 maakonda ning eraldi võistkonnana Tallinn. Vastava maakonna eest saavad mängida need, kes elavad selles maakonnas, on seal sündinud või mängivad selle maakonna klubi eest. Osaleda võivad ka profimängijad, kui nende klubi selleks nõusoleku annab. Usun, et see kujuneb väga atraktiivseks turniiriks," selgitas Pohlak.

Samuti arutati maakondade meistrivõistluste süsteemi ühtlustamist ning maakondade meistrite finaalturniiri korraldamist. EJL teeb maakondadele omapoolsed ettepanekud.

Tutvustati ka 3. liigas toimiva hakkavad uut kohtunikesüstemi ning EJLi rahvajalgpalli koolitust, mille eesmärk on anda jalgpallialane algõpetus vutihuvilistele, lapsevanematele, õpetajatele ja teistele aktivistidele. Rahvajalgpalli koolitus koosneb 8 tunnist teoorist ja 8 tunnist praktikast ning on kõigile tasuta. Kellel tekib pärast rahvajalgpalli koolitust tõsisem huvi treenerikutse vastu, siis on loodud ka süsteem, kuidas selle koolituse lõpetaja saab edasi liikuda Treener III litsentsi omandamisele.

"Oluline on selgete aluste ja piiridega rahvajalgpalli süsteemi loomine ja arendamine - loogilised võimalused üleminekuks rahvajalgpallist madalamatesse liigadesse ja sealt omakorda tippjalgpalli," lausus Pohlak.

Ühtekokku osales EJLi 2. amatöörjalgpalli konverentsil 35 eestvedajat üle Eesti.