15. mail jõuab poelettidele spordibiograafia Wabariigi vutituus, mis heidab valgust sõjaeelse Eesti jalgpallikoondise suurkuju Eugen Einmanni eluteele.
Aastatel 1924–35 kaitses kuldinternatsionaal Einmann rahvusvärve 64 kohtumises. Enne sõda suutis selle numbri ületada vaid tema parim sõber ja lähim võitluskaaslane Evald Tipner.
Meelis Karmo sulest ilmunud raamat on omanäoline pilguheit eelmise sajandi algupoole spordiellu. Autor on teadlikult vältinud keskendumist statistikale, avades sportlaste toonast eluolu laiemalt. Enam kui 200 leheküljel kajastatakse Eesti jalgpalli esimesi samme, rahvuskoondise olümpiasõitu, Balti turniiride võitmist, talviseid jääpallilahinguid jms. Kõike seovad aga lõbusad seigad võistlusreisidelt, mängumeeste kireva eraelu kirjeldused ja palju muud spordivälist. Paiguti valusaid, kuid ausaid mälestusi jagab Eugen Einmanni tütar Virve Allika.
Rikkalikult illustreeritud raamatus leidub kümneid varem avaldamata Eesti Spordimuuseumi ja erakogude fotosid.
Sisututvustus raamatu kaanelt:
Jalgpalli kuldinternatsionaali Eugen Einmanni ehk Eevat (1905–63) peetakse läbi aegade parimaks Eesti kaitsemängijaks. Koos väravavaht Evald Tipneri ehk Eevi ja ründaja Eduard Ellmanni ehk Etsiga moodustas ta tosina aasta vältel trio, kelle ümber rahvuskoondise treeneritel oli hõlbus löögijõulist meeskonda punuda.
8-kordne Eesti ja 2-kordne Balti meister oli vankumatu aga vaid palliplatsil. Eugen Einmanniga seostusid lisaks spordisaavutustele keevaline iseloom, peredraamad, võitlus viinakuradiga, seaduserikkumised, vangilaager ja vaimuhaigla.
Kõik inimlik käis juba esimese vabariigi ajal inimesi mööda – skandaalid, kired, pillamine, kadedus, šampanjamaiguline võidujoovastus ning must masendus ühes valge viinaga.
Lõpuks elasid ka enne meid siinilmas kõigest surelikud, kes sageli kippusid end kordumatuks ja eriliseks pidama. Ja vahest nad olidki seda?