Suvepealinn Pärnu naudib jalgpalli populaarsust. Palli aetakse taga nii erinevatel muruplatsidel kui ka pehmel rannaliival. Traditsiooniline jalgpall on viimastel aastatel liikunud positiivses suunas ja linna esindusmeeskond on leidnud taas tee Eesti kõrgliigasse. Selle kõrval kogub populaarsust ka rannajalgpall, mis naudib Pärnus publiku tähelepanu ja häid tingimusi.
2011. aastal loodud Pärnu Linnameeskond on lühikese aja jooksul suutnud tõusta küllaltki kõrgele tasemele. Paar esimest hooaega peale meeskonna loomist palliti esiliigas. Kui aga 2013. aastal oldi sunnitud langema esiliiga B tasemele, tundus meeste vutielu Pärnus olevat väga nigelas seisus. Kaks aastat hiljem suutis aga Pärnu Linnameeskond võidelda ennast Premium liigasse, kuhu senimaani on ka püsima jäädud. Pärnu Vapruse noortetreener ning Pärnu Linnameeskonna abitreener Gert Olesk meenutab meeskonna edasiminekut.
„Eks neli aastat tagasi tundus, et asi läheb väga hapuks, aga võtsime otsuse vastu, et jätkame ikka esiliiga B tasandil,” meenutab ta. “Tulime Nõmme Kalju II järel teisele kohale ning järgmine hooaeg olime esiliigas. Seal oli meil teatud raskusi Premium liiga duublite vastu, aga aasta kokkuvõttes olime kolmandad ja iseseisvatest klubidest parimad ning tõus Premium liigasse oli tõsiasi.”
Mõne aastaga suudeti teha samm edasi ja pakkuda fännidele võimalust näha Pärnus taas meeste kõrgliigat. Olesk tõdes, et selline tõus just kerge ei olnud.
„Areng võib olla oli isegi liiga kiire, sest mäng läks järjest kiiremaks ja jõulisemaks ja ega paljud selleks veel päriselt valmis polnud,” tunnistab karjääri jooksul ka rahvusesinduses pallinud mees. “Paistab, et isegi praegu veel teatud momentidel ei ole. Muutunud on kindlasti see, et viimased kaks hooaega on treeningud läinud professionaalsemaks. Kes peab vastu, see peab ja kes mitte, see peab leidma teise mooduse jalgpalli mängimiseks.”
Endise Eesti koondislase ja praeguse Pärnu Linnameeskonna presidendi Raio Piiroja arvates on Pärnu tee Premium liigasse olnud mõistetav.
„Pärnu areng on olnud päris loogiline ja antud ajas väga realistlik,” ütleb legendaarne keskkaitsja. “Oleme meistriliigas üks vähestest meeskondadest, kes kasutab 90 protsendi ulatuses oma linna mängijaid. Kas see on piisav, et meistriliigasse püsima jääda, saame varsti teada. Kui pidada silmas meistriliiga atraktiivsust, siis on hädavajalik, et seal oleks võimalikult palju nn linnameeskondi, kes ei baseeruks Tallinnas.”
Pärnu rand on parim
Lisaks nii-öelda tavalisele jalgpallile, mis on kindlasti üks Pärnumaa populaarsemaid alasid, on aastate jooksul Pärnu linn muutunud ka rannajalgpalli koduks. Põhjusteks eelkõige head tingimused, mis muudavad mängimise mugavaks. Eesti Rannajalgpalli Liidu juht Kari-Andri Kask sõnab, et Pärnul on Eesti rannajalgpalli arengus olnud väga suur roll.
„Sellist liiva nagu Pärnu rannas ei ole kuskil mujal Eesti randades ja tegelikult ei ole ka väga paljudes välismaa randades, kus koondis mängimas on käinud,” põrutab Kask. “Pärnu ranna atmosfääril ja suvepealinna positsioonil on olnud suur roll selles, et see ala on muutunud nii populaarseks.”
Kask nimetab julgelt Pärnu randa parimaks kohaks rannajalgpalli harrastamiseks ja mängimiseks.
„Meil on Eestis kolm randa, kuhu me mahume liigamänge pidama – Pärnu, mis on number üks; Pirita, kuhu me tahaksime kunagi tagasi minna ja Narva-Jõesuu, kus me sel aastal üle kümne aasta jälle käisime,” loetleb mees. “Pärnu vastu loomulikult ei saa ja see tunne ning atmosfäär, mis suvel linna sõites on, lisavad sellele ideaalsele keskkonnale, mis meie ala jaoks siin on, veelgi juurde.”
Gert Olesk märgib, et Pärnu osa rannajalgpallis ja selle arengus on alati olnud suur.
„Kuna Pärnus on Eesti parim liiv, kus rannajalkat mängida, siis Pärnu roll eesti rannajalka arengus on olnud märkimisväärne,” kiidab mees. “Läbi aegade on teatud hulk pärnakaid rannajalka koondist esindanud ja ka koondise treener Rando Rand on pärnakas! Ta oli ka murujalgpallis hea keskkaitsja.”
Pärnus on huvilised näinud ka rannajalgpalli tipptaset, kui 2015. aastal sai linn õiguse korraldada Euroliiga superfinaal, kus jooksid platsile maailmajao tippmeeskonnad.
„Nende tagasiside linnale ja rannale oli väga positiivsetes toonides, öeldi, et kindlasti tahetakse tagasi tulla, tänu sellele on julgem teha suuremaid plaane,” on Kask ala tuleviku suhtes optimistlik. „Suur pluss on see, et Pärnu linn ja linnapead, nii endine linnapea Toomas Kivimägi kui ka praegune meer Romek Kosenkranius, on mõlemad spordifännid. Linnajuhid tulevad ideedega kaasa ja aitavad nii palju, kui linnal on võimalik seda ala toetada.”
Värsked staadionid
Viimasel aastal on jalgpallitaristu värskendust saanud. Nimelt avati juulis renoveeritud Pärnu Rannastaadion koos uhke tribüünihoone ning 1501 istekohaga. Uue staadionikompleksi murul peavad oma kodumänge nii Pärnu Linnameeskond kui ka Pärnu JK naiskond. Raio Piiroja sõnul on Rannastaadioni uus tulemine väga positiivne.
„Pärnu Rannastaadion on oma asukoha ja modernsusega väga hea mängupaik,” ütleb ta. “Sellise asukohaga staadione ei ole Euroopas enam palju jäänud. Väga hea, et Pärnu on saanud endale staadioni, kus on mugav jalgpalli ja ka muid võistluseid jälgida.”
Uue mängupaiga said endale ka rannajalgpallurid, sest Pärnu linn ehitas sel aastal rannajalgpalli ja –spordi jaoks uued platsid ning nüüd saavad huvilised liivaspordi rõõme nautida Pärnu Rannaspordi Areenil. Kari-Andri Kask sõnab, et väljakud on osutunud ülimalt populaarseks.
„Eesmärgiks on kogu rannasport sinna kolida,” avaldab mees plaane. “Jalgpall oli esimene aasta oma alaga nii-öelda pioneer. Ühe suvega suutsime selle koha nii populaarseks mängida, et inimesed leiavad selle ilusti üles. Ilusate ilmadega mängitakse seal hommikust õhtuni rannajalgpalli. Tuleviku suhtes on see täiesti ideaalne koht.”
Sellega, et tegemist on kiiduväärt objektiga, nõustub ka Piiroja: „Tegu on fantastilise rajatisega ja see plats leiab kasutust ka teiste alade harrastajate seas. Tore, et tühermaast sai linn endale juurde väärt spordirajatise.”
Tekst: Maarja Saulep
Pildil Eesti rannajalgpallikoondis
Foto: Lea Weil
Artikkel avaldus Eesti - Malta maavõistluse kavas.