2008. aastal registreeriti Eesti jalgpalli meistrivõistlustele 9264 mängijat - 4270
täiskasvanute ja 4994 noorte võistlustele.
Et siia lisanduvad noored, kes veel meistrivõistlustel ei osale, ning harrastusjalgpallurid, kes
madalamates liigades ei mängi, on Eestis hinnanguliselt 20 000 regulaarset vutimängijat.
Erineval viisil – kas mängija, treeneri, ametniku või pealtvaatajana – on Eestis jalgpalliga
seotud ligi 100 000 inimest.
„Olgugi et tänavu tähistame oma mängu sajandat sünnipäeva, on esimesed seitsekümmend aastat
sellest siiski vaid teadmine ja mälestus ja ligikaudu poolteist tosinat aastat tagasi oma
rahvusliku jalgpalli arendamise võimaluse taastekkimise järel saime toetuda vaid
vundamendikillule,“ lausus Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak.
„Olgugi et oleme ligikaudu poolteist tosinat aastat ennastunustavalt pingutanud, on sarnaselt
kogu ühiskonnale meie jalgpallgi alles oma tee alguses ja teisiti ei saakski olla, sest
vabatahtlikul tegevusel põhinevate klubide kriitiline hulk ei saa tekkida üleöö, nagu ka neisse
jalgpalli jaoks vajaliku tasemega entusiastide koondumine,“ lisas Pohlak.
EJLi president selgitas, et jalgpalli areng on jõudnud punkti, kus meeste ja noorte eeskujul
alustavad välismaa spetsialistid tööd ka naiste jalgpallis. 2006. aastal osales naisi Eesti
meistrivõistlustel 327, mullu juba 410.
„Sarnaselt – välisekspertide abiga – võtame ette ka jalgpallilise kommertstähenduse arendamise
ja vastava osakonna loomise EJLis,“ lisas Pohlak. „Küsimusele, miks alles nüüd, vastan, et enne
oli vaja jõuda jalgpalli arenguga teatavale tasemele, sest enne mistahes müügiprotsessi
alustamist peab olema loodud piisavalt nii vaimseid kui füüsilisi väärtusi. Vaimseid selleks, et
mitte muutuda müügiprotsessist sõltuvaks ja füüsilisi selleks, et oleks, mida müüa. Vastasel
korral muutub turundus pettuseks ja turundaja ehk jalgpall sellesama turundamise pantvangiks ja
me ei saaks enam esmaselt tegeleda ala sisulise arendamisega, vaid peaksime hoidma, maksku mis
maksab, muljet. See hind on aga liiga kõrge.“
Jalgpalliliidus on aastatel 2010 ja 2011 plaanis alustada ka amatöör- ja väikeklubide arendamise
ja toetamise kavaga, mille eesmärgiks on jalgpalli vundamenti veelgi tugevamaks muuta.