JALKA | treener | Mario Degtjov ohjab Hiiumaal nii mehi, naisi kui ka noori

III liiga mehed teavad ja värisevad – Mario Degtjov (31) suudab mõlema jalaga pommlööke teele saata. Kärdla Linnameeskonna mängiv peatreener seletab Jalkale, kuidas ta mänguvahendit nii kõvasti virutama on õppinud, mis juhendajat ta kõige rohkem jälgib ning kuidas Hiiumaa jalgpalli käbarad käivad.

Kui tihti kuuleb, et Eesti treenerite suurimad eeskujud on näiteks Pep Guardiola, Jose Mourinho või Jürgen Klopp, siis Kärdla Linnameeskonna mängiv peatreener Mario Degtjov toob tavapärasesse rivistusse väikese värskusekübekese! Nimelt on tema suurim eeskuju Prantsusmaa koondise loots Didier Deschamps.

„Ta on väga äge tegelane,” kommenteerib Degtjov, kes juhendab ka Hiiumaa spordikooli ja MTÜ Hiiumaa Jalgpalli noori ja Kärdla Linnanaiskonda. „Mulle meeldis, kuidas ta Torino Juventuses ja Marseille’s toimetas, ning meeldib ka praegune Prantsusmaa mäng. Talle on tähtis meeskond, ta on silma jäänud sellega, et teeb huvitavaid valikuid, sest alati ei mängi platsil need mehed, kes paberite järgi kõige kõvemad on. Eks ma olen ise üritanud samuti nii proovida, amatööridel pole midagi kaotada!” 

III liiga läänetsoonis palliva Kärdla Linnameeskonna pingil on Degtjov praeguseks istunud kaks aastat. Kui 2015. aastal võideldi mehe treeneridebüüdil pääsu eest aste kõrgemale, siis viimati käis hooaeg üle kivide ja kändude ning kõige lõpuks kukuti üleminekumängude järel IV liigasse. Juba kuueaastaselt Hiiumaa legendaarse treeneri Stanislav Šarkovski käe all vutiga tegelema hakanud Degtjov tõdeb, et saatuslikuks said koosseisumured. Tema esimesel juhendamisaastal ei mahtunud vahepeal kõik pallurid protokolligi, nüüd saadi napilt algkoosseisu jagu mehi kokku. Kes läks välismaale tööle, kes Kanadasse seiklema, kes ajateenistusse. Lisaks kimbutas traumakoll. Kõigest hoolimata on Degtjov optimistlik: „Mehed tulevad tagasi, vigastused paranevad, noored kasvavad peale – seega küll me ühel päeval veel mängima hakkame!”

Ennast pani mees lõppenud hooajal platsile 19 korral. Hea meelega tõmbaks ta niite väljaku kõrvalt („ise mängides ei jõua eriti midagi juhtida, hapnik saab otsa”), kuid ratsionaalsetel põhjustel ronib ise rohelisele ristkülikule. Aasta jooksul viiel korral skoorinud mehe trumbiks on tugevad löögid mõlema jalaga. Seda kõike tänu vigastusele.

„Üheksandas klassis sain parema põlve trauma ning siis ei saanud pool aastat üldse mängida,” meenutab mees. „Pärast oli veidi hirm paremat jalga kasutada ja tuli ümber õppida, mitu aastat mängisin ainult vasaku jalaga.”

Vahepeal mandril nii ehituse kui ka kinnisvaraga tegelenud Degtjov kolis Hiiumaale tagasi 2014. aastal, mil ta elukaaslasele saarel tööd pakuti. Pikalt ei mõeldud – linnaelust ja ummikutest oligi juba kõrini. Veidi pärast seda hakkas mees Käinas noori treenima ja läks ka jalgpalliliidu koolitustele. Praeguseks on treeneriamet tema põhitöö ning CVs on tal kirjas UEFA B litsents. Põlise hiidlase heast tööst annab aimu seegi, et mees pärjati tiitliga „Hiiumaa aasta ringijuht 2016”. Oma treenerifilosoofia võtab ta üsna kergelt kokku.

„Kõigepealt mõistus ja hing, siis alles keha ja jõud,” sõnab Degtjov ning täpsustab: „Inimene peab tahtma seda, mida ta teeb. Kui ta tahab trennis käia, siis on mõtet talle ka midagi õpetada.”

Tal pole vahet, kas juhendada noori või vanemaid. Täiskasvanutelt ootab ta rohkem, lastega on lõbusam ja nende arengut on tore jälgida. Palli maast, kiirelt ja läbi äärte mängida sooviv treener on Eesti suuruselt teise saare noortevuti olukorraga väga rahul. Kohaliku vuti hüvanguks tegutseval MTÜ Hiiumaa Jalgpallil oli oivaline aasta.

„Seis on parem kui kunagi varem,” rõõmustab nooruspõlves kergejõustikuga tegelenud treener. „2016. aasta oli murranguline – Hiiu maakond on jalgpalliharrastajate osakaalult Eestis esimene, 2,77% protsenti meie rahvastikust tegeleb jalgpalliga. Muidugi on võrreldes Rootsi või Soomega pikk maa minna, aga Eesti-siseselt me häbi tundma ei pea.”

***

Kasvatab poistest mehed

Nomineerimiskirjas kiitsid Hiiumaa aasta ringijuhiks valitud Mario Degtjovi lapsevanemad, treenerid ja asutused järgmiselt:
„Ta on pannud meie väikesel saarel lapsed tänu jalgpallile sporti tegema. Ta on ise kogu hingega asja juures ning ootab seda ka lastelt ja lastevanematelt. Ta on õpetanud lastele distsipliini, toitumist ja reeglitest kinni pidamist. Usaldan oma lapse tema kätte, kui minnakse võistlustele, ja usaldan ka siis, kui on pikad laagrid mandril. Lastel on tulemused ja areng silmaga näha. Ta on õpetanud poistele pühendumist, vastutustunnet ja mehelikult väärikat käitumist eelkõige enda eeskujuga. Tema mõju poiste meheks kasvamisel on väga oluline. Olen tänulik, et minu pojal on võimalus tema treeningrühma töös osaleda.”

Lugu ilmus jaanuarikuu Jalkas

Tekst: Siim Kera
Foto: Argo Nurs/Hiiumaa Fotoprojekt