JALKA | lugeja küsib | Sergei Zenjov liigselt homsele ei mõtle

Kes on sinu iidolid jalgpallis?
Ragnar, Antsla
Lapsepõlves oli mu lemmikmeeskond Arsenal ja lemmikmängija Thierry Henry. Kui rääkida Eesti koondisest, siis muidugi Andres Oper.

Kas sul on mõni rituaal enne mänge?
@klohmus9
Midagi konkreetset või huvitavat ei ole, riietusruumis teen lihtsalt natuke sooja, et teatud lihased valmis oleksid mänguks. Kui rääkida ebausust või sellisest teatud käitumisest, siis nii jalgpallis kui mujal spordis on päris sageli näha sellist käitumist, et mehed teatud perioodil või mängupäeval ei aja mõnel põhjusel habet. Mina seda nii täpselt ei järgi ja kogu aeg tingimata ei kasvata habet, aga kui mängupäev kätte jõuab, siis ma tavaliselt jätan ikkagi habeme ajamata.

Kui palju jõuad jälgida Eesti meistriliigat? Aga muu maailma jalgpalli? Kas jälgid ka mõnda teist spordiala?
Sander, Tallinn
Eesti liigat vaatan ikka igal nädalal selle pilguga, et kes võitis ja kes väravaid lõid. Palju tuttavaid ju mängib koduses liigas, nii et pärast igat vooru vaatan need videokokkuvõtted üle. Muud jalgpalli vaatan ka ja eelkõige meeldivad mulle suured mängud Hispaanias ja Inglismaal. Võin öelda, et päris Watfordi ja Southamptoni mängu ma ei jälgi, aga Arsenali, Chelsea ja Madridi Reali mänge vaatan ja loomulikult ka Meistrite liigat. Muud sporti vaatan ka natuke, mulle meeldivad kergejõustik ja laskesuusatamine. Varem Eestis vaatasin rohkem ja jälgisin Eurosporti, aga nüüd ei ole selleks enam nii palju mahti, sest veedan rohkem aega lapsega.

Millises klubis tahaksid sa veel mängida karjääri jooksul?
@martin_lihtsalt
Kas sellele vastates peab olema realist? (naerab) Kui päriselt rääkida, siis ega ma ei tahagi sellele veel mõelda, sest aega ju on veel neid lepinguid sõlmida – olen 28-aastane, kuigi ei teagi, kas selle kohta tuleks öelda juba või alles. Aga üldiselt mulle ei meeldi eriti niimoodi ette mõelda ja planeerida, sest kunagi ju ei tea, mis homne toob. Eks aeg näitab, kuidas mul siin Poolas läheb ja siis saab edasi vaadata. Aga kui naljaga rääkida, siis Neymar läks nüüd Barcelonast ära ja ma võiksin sinna minna, siis oleks meil uus ründetrio SZM (Suarez, Zenjov, Messi).

Millist koondise eest löödud väravat hindad kõige rohkem? Miks?
Laura, Tallinn
Ei teagi nii öelda, kõik on olulised olnud. Samas kui tingimata peab välja tooma, siis ilmselt esimene värav Belgiale (2008. aastal), sest eks esimene koondisevärav on alati eriline. Teisena tuleb meelde värav Itaalia vastu (2010. aastal), sest tegemist on suure maa ja koondisega, nii et see oli uhke hetk.

Millal jõuab Eesti koondis EMile?
Rasmus, Tartu
Järgmised Euroopa meistrivõistlused on 2020. aastal ja mina siis veel mängin, nii et siis võiks proovida küll. Eks me kõik igal aastal loodame sinna lõpuks jõuda ja miks üldse jalgpalli mängida, kui sa ei looda?

Millise Inglismaa klubi eest tahaksid kunagi mängida?
Fredi, Tallinn
Ikka Arsenal oli lemmik väiksena ja kuigi praegu jälgin Liverpooli rohkem, siis Arsenali eest võiks mängida küll. Samas võiks ka Ragnar Klavaniga Liverpoolis mängida: ma kujutan hästi ette, kuidas ta keskkaitsest paneks mulle ette jooksu peale söödu diagonaali ja mina siis jookseksin seal.

Kes on Eesti koondises su kõige paremad sõbrad?
Siim, Paide
Koondisega on selline lugu, et kui omavahel kokku saame, siis on selline tunne nagu oleks oma perekonnaga. Kõik tulevad oma koduklubidest ja kõigil on midagi uut jagada ning need kaks koondisenädalat on alati äärmiselt kodune tunne. Võin öelda küll, et ma suhtlen koondisest kõigiga ja alati on kõikidega millestki huvitavast rääkida.

Mis on su karjääris olnud seni kõige raskem hetk?
Tiina, Tallinn
2011. aastal, kui vigastasin Lvivis mängides oma põlve ristatisidemeid. Esialgu öeldi mulle, et pool aastat läheb paranemiseks, aga selle aja möödudes ei olnud põlv veel terve. Tegime uue MRT-pildi ja selgus, et seis on ikka sama, midagi polegi paranenud ja tuleb teha uus operatsioon. See oli raske hetk, sest saad aru, et oled pool aastat lihtsalt maha visanud ning kulub veel hulk aega enne, kui terveks saad. Eriti raske oli selle hetke juures veel see, et koondisel olid play-off mängud Iirimaaga ning minu jaoks oli suur pettumus, et need lähevad minust mööda. Õnneks päris loobumismõtteid mul veel ei tekkinud, sest olin siis ikkagi alles noor.

Kui pikalt plaanid sa veel mängida?
@kostyan2380
Mängin seni, kuni arst koputab õlale ja ütleb, et nüüd enam tervis ei pea vastu. Mingit kindlat vanust ei ole ma selle jaoks endale paika pannud.

Milline on su enda arust su parim omadus mängijana? Milline aga kõige halvem?
Joosep, Rakvere
Minu parim omadus on kindlasti kiirus, aga parandamist vajaks võimaluste realiseerimine.

Aserbaidžaan on üsna huvitav riik eestlaste jaoks; mis oli seal kõige raskem ja mis kõige huvitavam?
Karl, Narva
Kõige raskem oli kindlasti palavus. Kui näiteks augustikuus oli mäng kell kaheksa õhtul ja kraadiklaas näitas 38 kraadi ning õhk oli ka väga-väga niiske, siis oli väljakul selline tunne, et putsades on tonn vett ja kõik muliseb jalgades (naerab). Omakorda huvitavaid asju oli mitmeid, aga hästi on meelde jäänud ühe kohaliku meeskonnakaaslase pulm. Tükk aega mõtlesin, kas minna või mitte, aga lõpuks ikka läksin ja ei pidanud kahetsema seda. Seal on temperament hoopis teine ja minu jaoks oli väga omapärane kogemus näha, kuidas 5-6 tundi järjest muusika mürtsub ülikõvasti ja kordagi ei jää vait. Samal ajal mehed tantsivad seal ringis ja käivad kordamööda ringi keskel tantsimas – see oli väga äge kogemus.

Oled pikalt välismaal olnud, kas sa Eestisse tagasi ei igatse?
Tanel, Tartu
Ikka mõtlen, et tahaks Eestis elada, sest kodu on kodu ja siin olles mõtled, kui super kõik on. Samas karjääri mõttes tuleb praegu välismaal elada, aga pärast karjääri lõppu plaanin ikka Eestisse tagasi tulla, kuhugi mujale ei taha küll minna.

Kas oled karjääri jooksul mõnda oma otsust kahetsenud?
Laur, Viljandi
Olen selline inimene, kes usub, et igast kogemusest saab õppida, ja ma ei mõtle, et mõni asi oleks tingimata väga halb. Näiteks Inglismaa-perioodil Blackpoolis ei läinud kõik nii hästi, kui lootsin, aga ikka õppisin ma sellest, kuidas sealne jalgpall toimib ja kuidas inimestega suheldakse seal. Kõigest saab elus õppida.

Kuidas hindad oma seniseid saavutusi?
@rasmus_lootus
Konkreetset hinnet ma oma senisele karjäärile ei tahaks panna, vaid olen lihtsalt õnnelik, et mul on olnud selline karjäär. Kui mõtlen näiteks sellele, et järgmises elus oleks mul täpselt samasugused saavutused, siis poleks mul selle vastu mitte midagi.

Kas oled mänginud mõnel muul positsioonil peale edurivi?
Marko, Haapsalu
Ei ole, juba väikesest peale olen mänginud ainult kas keskründaja või -ääreründajana. Ükski treener ei ole mind isegi proovinud mujale panna ja juba 5-aastasest peale olen ründes olnud.

Kas väravavaistu saab treenida?
Inga, Tallinn
See on hea küsimus, mingi tark inimene vist küsib seda (naerab). Raske on vastata, aga ma ei usu, et seda saab treenida nii, et lähed trenni ja hakkad sellega tegelema. See tuleb ikka rohkem iseenesest ja refleksist, sest ega mängus sa ei jõua sellele eriti mõelda ning väravavaist peab tulema kuidagi enda seest.

Kas sa võiksid avaldada, mis suurusjärgus sa Aserbaidžaanis palka said? Aga Poolas? Kas oled elu lõpuni rahaliselt kindlustatud?
Olav, Tartu
Konkreetsetest numbritest ma muidugi rääkida ei saa, aga eks Aserbaidžaanis teenisin ikka rohkem kui Poola liigas praegu. Elu lõpuni jaguvast rahast rääkides ei ole mul muidugi kunagi olnud nii suur palk kui on staaridel, aga arvan, et kui rahaga targalt ümber käia, siis võin ikka normaalselt ära elada.

Milline treener sind kõige enam mõjutanud on?
Andres, Pärnu
Esimene treener Jüri Ivanov, sest tema on mind kõige rohkem suunanud. Samas teised treenerid on ka väga olulised olnud, sest igaüks on midagi uut ja huvitavat juurde andnud ning oma südame ja hinge juhendamisse pannud.

Mis on sinu motivatsioon jalgpalli mängimiseks?
@aleksanderkalmus
Ma nii tihti ei mõtle sellele, aga kui praegu küsida, siis arvan, et selleks on nii armastus jalgpalli vastu kui ka raha. Jalgpalliarmastuse juures on mitmeid tundeid, sest ühest küljest meeldib mulle võita, aga teisest küljest on motivatsiooniks ka soov ennast näidata ja realiseerida kõrgel tasemel. Nii et üldiseks motivatsiooniks võib öelda, et on segu neist kõikidest põhjustest.

Millises väliskubis on sulle kõige rohkem meeldinud? Miks just seal?
Jaan, Tartu
Jällegi ei oska ma ühte klubi välja tuua, sest igal pool oli midagi omamoodi huvitavat: ühes kohas olid supermängud ja -tulemused, teises kohas jällegi väga head treenerid ja muu kollektiiv. Igalt poolt on meelde jäänud midagi, mis praegu tagantjärele naeratama paneb.

Millist koondise eest peetud mängu mäletad positiivselt või ka negatiivselt kõige eredamalt?
Liisa, Rapla
Eks mul on olnud ka neid mänge, mille järel ei tahtnud üldse jalgpalliga seotud olla, aga kui positiivses võtmes rääkides, siis arvan, et mäng Itaalia vastu just seetõttu, et ma värava seal lõin nii tugevale koondisele.

Millist nõu annaksid noortele jalgpalluritele, et nad jõuaksid sama kaugele kui sina?
Ingmar, Tallinn
Mõtlen kohe selle peale, millest ma ise kõige rohkem olen puudust tundnud ja selleks on eratreeningud. Meeskonnatrenni küll tehti, aga oleks vaja teha trenni ka pallita, käia jõusaalis ja arendada kiirust ning teha muid füüsilist vormi parandavaid harjutusi – see annab palju juurde, aga sellega tuleb alustada juba lapsest peale, mitte alles 16-aastaselt.

Kas Poola liigas on parem mängida kui oli Aserbaidžaani liigas?
@vahter_taavi
Üldtase on Poolas muidugi 100% parem, sest meeskonnad on siin ühtlasemad ja kõigil on võimalus kõiki võita. Aserbaidžaanis oli kaks suurt võistkonda, kes omavahel võitlesid ja teisi võitsid, ning ülejäänud meeskonnad läksid ainult kaitses mängima ja see ei olnudki nagu päris jalgpall. Ehk et kuna passiti ainult kaitses, siis viik oli kõikide jaoks hea tulemus ja see ei olnud minu arust päris õige. Poolas on ikkagi meeskonnad, kes mängivad jalgpalli ja tahavad võita.

Kuidas hindad oma aega Blackpoolis?
Hans, Pärnu
Taaskord ütlen, et ma ei kahetse seal mängimist, sest Inglismaa esiliigas oli supertase ja seal on kõik üles ehitatud selleks, et väga hästi jalgpalli mängida. Muidugi on kahju, et kõik ei läinud nii hästi nagu plaanisin ning seal olid klubis probleemid, aga ma sain sealt ikkagi palju juurde.

Kuidas sa jõudsid jalgpalli juurde?
Taavi, Haapsalu
Ega mul ühtegi teist mõtet polnudki, kuigi väiksena tegin muid spordialasid ka, aga ainult jalgpall oli ikka peas. Mu vanem vend käis ka juba jalgpalli trennis siis ja ma tahtsin temaga kogu aeg kaasa minna, palusin teda isegi nii, et kui ta mind kaasa võtab, siis ma isegi ei pea nendega mängima, vaid lihtsalt viskan neile palle tagasi. Nii ma käisingi aasta vanematega mängimas ja alguses küll kurtsin emale, et mind ei võeta mängu, sest ma olen liiga väike, aga vaikselt ikka võeti mind trennis omaks ka suuremate poolt.

Millisest välisklubist on sul alles kõige rohkem sõpru?
Jana, Tallinn
Karpaatides olin kuus aastat ja sealt leidsin seetõttu kõige rohkem sõpru, aga eks mul on ikka igast klubist jäänud 1-2 inimest, kellega suhtlen ja aeg-ajalt uurin, kuidas läheb.

Kellena sa leiba teeniksid, kui sa poleks jalgpallur?
@rihodejaneiro
Arvan, et oleksin juhendaja, sest seda ma oskan hästi. Ma ise ei peagi tööd tegema, aga oskan hästi teistele ülesandeid anda ning teised teevad minu heaks tööd (naerab). Kui lapsena koolis käisin, siis oli kogu aeg nii, et andsin õele, vennale, emale ja sõpradele ülesanded kätte ja kui koolist koju jõudsin, siis oli kõik tehtud. Ja väiksena vastasin koolis ka kõikides testides, et kui suureks saan, siis tahan juhendaja olla! 

Tekst: Kadi Parts
Foto: Jana Pipar/EJL

Lugu ilmus septembrikuu Jalkas