JALKA | Karjääriplaneerija Klavan

Mida näitab Ragnar Klavani tõusmine maailma tuntuimate klubide hulka kuuluva Liverpooli koosseisu? Kuidas on see seotud viimasel ajal palju räägitud mängijate karjääri planeerimisega?

Kui meie koondise kapteni karjäärile pilk heita, näeb ilma suurema pingutuseta selle kulgemise loogikat. Algus kodulinnas Viljandis, andeka noormängijana väikeklubi jätmine ja arenguks sobivate tingimuste leidmine pealinnas FC Floras. Pärast koduliiga tipus enda koha välja võitlemist lühike laenuperiood Norras, millele järgnes siirdumine tugeva Hollandi kõrgliiga nõrgemapoolsesse meeskonda, kus Klavan teenis kolmeaastase lepingu, mis tähendas klubi pühendumust ja andis aega areneda.

Kand ka Hollandi kõrgliigas maas, järgnes liikumine Hollandi meistri rivistusse ning esimese eestlasena UEFA Meistrite liiga alagrupiturniiril platsilkäimine. Kui ka AZ Alkmaaris oli üle kolme aasta tööd tehtud, järgnes samm veel kõrgemale, Saksamaa Bundesliga debütandi rivistusse. Neli aastat hiljem oli aeg küps Liverpooliks. Väikeste mööndustega ongi kõik Klavani sammud toimunud neljaaastase vahega.

Võib ju hakata seletama, et tegemist on juhustega, tippjalgpallis peab õnne olema, et sind märgatakse ja mis kõik veel. Kindlasti on ka õnnel oma roll, kuid oleks naiivne kirjutada niivõrd pikk ja järjekindel areng selle arvele.

Tippvormis 30aastaselt

Klavani on viinud maailma absoluutsesse tippu rida õigeid otsuseid ja tegevusi. Erinevatel aegadel on ta leinud enda kõrvale inimesed, keda usaldada valikute tegemisel. Tal on olnud tarkust mitte sõlmida leping esimese ettejuhtuva klubiga, vaid mõelda töösuhtesse asudes paar aastat ette. Kuidas selle klubiga liitumine mind mängijana arendab? Kas ma saan olla sellele klubile kasulik või on mul tarvis teistsugust keskkonda? Milline on klubi ja treeneri visioon? Kas uus klubi ja riik on mulle kultuuriliselt seeditav?

Teine väga oluline muutuja teel tippu on reaalne ülevaade oma tugevustest ja nõrkustest, tunda ennast ja oma keha. Klavan on avalikult rääkinud koostööst eratreeneriga, kelle käe all on likvideeritud mahajäämus kindlas valdkonnas. Selliseks järeleaitamist vajavaks valdkonnaks võib olla nii jooksutehnika, platsinägemine, toitumine, psühholoogia kui ka näiteks kohaliku keele oskus või võime ennast ajakirjandusega suheldes õigesti väljendada - kõik need kuuluvad kaasaegse tippjalgpalluri oskuste arsenali, sest mõjutavad ju otseselt või kaudselt tulemust.

Heaks näiteks Klavani avatud suhtlemisest ajakirjanikega on siirdumine Liverpooli, mille järgselt helistas ta Eesti ajakirjanikud ühekaupa läbi ja andis põhjalikud usutlused. Kõrge lend pole muutnud arusaama, et koondise mängijal on kohustused ka meedia (ja seeläbi oma poolehoidjate) ees. Ilmselt on paljude jaoks üllatav, kui palju just tippmängijad ja -treenerid pärast tähtsaid matše intervjuusid jagavad - näiteks ühe Meistrite liiga mängu lõppedes võib Wayne Rooney või Cristiano Ronaldo masti jalgpallur jagada seitse-kaheksa üks-ühele intervjuud.

Kõige muu kõrval teeb meie koondise kapteni teekonna tähelepanuväärseks fakt, et tippvormi on ta jõudnud 30-aastaselt. Klavani karjääri kõrghetkeks ei jäänud 17-aastaselt tehtud debüüt rahvusmeeskonnas nagu teinekord kahjuks juhtub, vaid ta suutis end edasi arendada ka siis, kui paljud mõtlevad juba karjääri loojangule. Kuidas leida pidevalt endast reserve?

Usaldus klubi ja mängija vahel

Klavanil on teel tippu olnud head nõuandjad. Ma ei tea, milline on selles kõiges olnud tema ekskoondislasest isa, abikaasa, mõne usaldusväärse vahendaja (jätan meelega kasutamata rahamaigulise ja lörtsitud tähendusega välismaise sõna „agent“), sõbra või mõne treeneri roll, igatahes on Klavan leidunud ja säilitanud endas piisavalt järjekindlust, töökust ja kõige paremas mõttes ka alalhoidlikkust. Viimane omadus väljendub kasvõi erinevates noorte jalgpallilaagrites osalemises, SOS lasteküla hea tahte saadiku rollis või Tipneri karikavõistluste finaali patrooniks olemises - kõik need kohustused röövivad jalgpallurilt puhkuseaega, kuid pole peale surutud kohustused, sest pakuvad emotsionaalselt nii palju, et Klavan teeb neid hea meelega.

Kõik eelpool kirjeldatu - kasvamine jalgpalluri ja isiksusena - ongi tegelikult karjääri planeerimine, millest on viimasel ajal palju juttu olnud ja mida on püütud muuhulgas ka naeruvääristada. Kiputakse väitma: „Mis planeerimisest saab üldse juttu olla? Igast võimalusest tuleb ju kinni haarata!“ Klavan on elav tõestus karjääri planeerimisest. Liverpooli jõudmine ei saa olla juhus.

Jalgpalliliit on viimastel aastatel karjääri planeerimisest rääkinud nii meie tippklubidega kui ka läbi nende noorte palluritega. Selle protsessi juures on mu meelest kaks väga tähtsat asja. Esmalt usaldus koduklubi ja noormängija vahel ning vastastikune soov võtta vastutust - mängija klubi ees, klubi mängija ees. Teiseks aga nägemus: kuhu tahetakse ühiselt jõuda? Milline see tee saab ideaalis olema? Mida teha tagasilöökide korral?

Mängijate karjääri planeerimine käib käsikäes klubi sportliku nägemuse väljatöötamisega. Kuhu ja kuidas klubi jõuda tahab? Kas mängijaid nähakse selles protsessis pigem käimasoleva hooaja tiitlivõidu kindlustajana või tehakse komplekteerimisel otsused rohkem perspektiivitundega?

Plaanid võivadki muutuda

Karjääri planeerimist võib võtta ka kui klubi poolt väljundi pakkumist kõigile: planeerimine ei tähenda ilmtingimata ainult andekate noorte suunamist ja võimaliku elukutse pakkumist, vaid kõigi nende sadade noorte, kes on oma koduklubiga tihti seotud kümmekond või enamgi aastat, potentsiaali kasutamist.

Minnes siit veel sammu jagu edasi: ka treener saaks ja peaks oma karjääri planeerima. Millised on treenerina minu tugevused ja nõrkused? Kas minu järgmine samm saab olema selles või mõnes teises klubis? Kas pean end täiendavalt koolitama, et edaspidigi tööturul hakkama saada?

Võimalikult pikk nägemus mängijate karjääri planeerimisel loob klubile eeldused tasemega jalgpallurite kasvatamiseks ja pragmaatiliselt mõeldes ka nende müügiks. Kellel tiivad kannavad, saavad võimaluse end realiseerida välismaal, teistele on väljundid koduriigis. Heaks nõuandjaks võivad kujuneda klubi juures tööd alustanud endised tippmängijad, kellel endal edukas (rahvusvaheline) karjäär seljataga.

Plaanis ei tohi karta teha vajalikke muudatusi, mida pikal teel ikka ette tuleb. Plaan on nägemus, millele reaalne elu teeb oma korrektuurid. Küll aga peaks planeerimine suutma vältida pikalt ilma klubita olemist ja sellest tulenevat toonuse langust, võimalikku treeningrütmist välja langemist jms - asjad, millest kogu fookus karjääri planeerimisele alguse sai.

Tekst: Mihkel Uiboleht
Foto: Jana Pipar

Lugu ilmus septembrikuu Jalkas