Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) klubide litsentsikomisjon väljastas uue hooaja litsentsi 24 klubile. Põhjaliku protsessi läbisid meeste Premium liiga, Esiliiga ja Esiliiga B ning naiste Meistriliiga klubid, lisaks teenis litsentsi ka üks meeste II liiga klubi.
„Litsentseerime klubisid juba ligi 15 aastat, sest soovime tagada kohaliku klubijalgpalli elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse, seda läbi noortetöö, klubide juhtimise ja organiseerituse, infrastruktuuri arendamise, meistrivõistluste ausa ja ladusa toimimise ning klubide mõistliku majandamise,“ lausus EJLi peasekretär Anne Rei.
EJLi klubide litsentseerimise kriteeriumid on jagatud 5 kategooriasse: juriidilised, sportlikud, infrastruktuuri, personali- ja administratiiv- ning finantskriteeriumid.
Protsess lõpeb litsentsikaitsmisega, mille käigus klubi juhtkond esitleb oma tulevikuplaane. Kui litsentseerimise raames peab klubi esitama EJLile dokumendid tõendamaks, et kõik kriteeriumid on täidetud, siis litsentsikaitsmise eesmärgiks on klubi filosoofia, organisatsiooni ja laiema tegevuskava arendamine. Litsentsikaitsmise tulemusena on kõigil litsentseeritavatel klubidel töös kvaliteediraamat.
„Klubide litsentseerimine on abivahend meistrivõistluste korraldamisel ja läbiviimisel, aidates ühtlustada meistrivõistluste taset muuhulgas ka infrastruktuuri ja mängukorralduse osas,“ rääkis Anne Rei.
Litsentseerimisprotsess algas dokumentide väljasaatmisega novembri alguses ja jätkus klubidega peetud individuaalsete kohtumistega. Mitme kuu jooksul toimusid nii koolitused kui ka klubide poolt erinevate dokumentide esitamine. 1.-3. veebruarini leidis aset litsentsikaitsmine, pärast mida tegi klubide litsentsikomisjon otsused.
Jalgpalliliit tagab, et litsentseerimisprotsessis osalevad erialaspetsialistid, kes oskavad oma nõuga aidata juriidilistes, finantsilistes, sportlikes ning taristu- ja personalialastes küsimustes. Lisaks neile on oluline roll tippjalgpalli komisjonil. Sportlikes küsimustes on kaasatud EJLi tehniline osakond.
„Kogu litsentseerimise protsess valmistas rõõmu - keskmine tase on võrreldes mullusega tõusnud. Kui rääkida kitsaskohtadest, siis need on peamiselt seotud klubide ja kogu meie jalgpalli kiire kasvuga, mis väljendub näiteks selles, et treenerid pole veel jõudnud õpingutega nõutud tasemeni,“ märkis Anne Rei.
„Oluline on mõista, et litsentseerimisnõuete täitmine vältab terve hooaja, mitte ei lõppe koos litsentsikomisjoni otsusega. Mitmel klubil, näiteks värskelt Esiliigasse tõusnud JK Welcol, on kavas kindlad tegevused, mida hooaja jooksul tuleb täita. Koostöö klubidega jätkub,“ lisas EJLi peasekretär.
EJLi klubide litsentsikomisjon väljastas 2017. aasta hooajaks litsentsi 24 klubile, kelle seas oli lisaks meeste Premium liiga, Esiliiga, Esiliiga B ja naiste Meistriliiga klubidele ka meeste II liigas palliv Võru FC Helios, kes läbis protsessi vabatahtlikult eesmärgiga oma klubi arendada. Litsentsinõuete täitmiseks anti pikendust naiste Meistriliiga klubile Tartu SK 10 Premium. Pärnu JK Vaprus osaleb teatavasti erandkorras litsentsita.