Jalgpalliliit lõpetas mastaapse uurimise

Eesti Jalgpalli Liit määras täna karistuse ühtekokku 26 isikule, kes on rikkunud alaliidu distsiplinaarmäärust.

„Täna jõudis lõpule üks pikk, mitu aastat väldanud uurimine, mille käigus alaliit võttis sügavuti ette kihlveopettuste vastase võitluse. Kogusime uurimise raames tunnistused ligi 20 isikult, mille põhjal koostati  detailne raport, lisaks töötasime läbi sadu lehekülgi kohtutoimiku materjale, suhtlesime aktiivselt politsei, prokuratuuri, UEFA ja teiste riikide alaliitudega. Nii mastaapset uurimist ei ole varem Eesti spordis läbi viidud,“ selgitas jalgpalliliidu president Aivar Pohlak.
 
„Võin kinnitada, et mitte ühegi määratud karistuse juures ei jäänud kahtlusi õhku – kõigi isikute distsiplinaareeskirjade rikkumine on tõestatud kas dokumentaalselt või mitme eraldiseisva usaldusväärse ja kontrollitud tunnistuse abil,“ rõhutas Pohlak.
 
„Uurimise käigus saime teada, kuidas aastatel 2009–2012 manipuleeriti ja üritati manipuleerida siinse liiga, karikavõistluste ja noortekoondise mängude tulemustega, samuti siinsete klubide osavõtul toimunud eurosarja kohtumistega. Kui paljud manipuleerimise katsed ebaõnnestusid, siis meie uurimises on jutt ligikaudu 20 pettusest, mis õnnestusid. Oluline on rõhutada ka seda, et probleem pole ühelgi juhul olnud klubipõhine, vaid teatud mängijaid ja neid oma kontrolli all hoidnud inimestega seotud. Oleme teadlikud ka mitmest juhtumist, kus pettuses osalenud mängijaid on ähvardatud ja see on väga tõsine asi, mille osas oleme juba suhelnud ka politseiga.“
 
Pohlak lisas, et oluline on alaliidu poolt välja saadetud sõnum – ükski tegu ei jää tähelepanuta ja varem või hiljem jõutakse valemängijatele jälile.
 
„On kaks eriasja – kohtumenetlus, kus hinnatakse, kas isik on rikkunud Eesti Vabariigi seadusi, ja jalgpalliliidu distsiplinaarmenetlus, kus hinnatakse, kas isik on rikkunud distsiplinaarreegleid. Meie selge soov on, ja oleme seda juba ka ministeeriumi tasandil kommunikeerinud, et kihlveopettus oleks eraldiseisva kriminaalkuriteona seadustes kirjas – näiteks Euroopa liidu riikides oli see 2012. aasta seisuga nii Bulgaarias (karistus kuni 6 aastat), Küpros (kuni 3 aastat), Prantsusmaa (kuni 5 aastat), Itaalia (kuni 2 aastat), Malta (kuni 2 aastat), Poola (kuni 8 aastat), Portugal (kuni 5 aastat), Hispaania (kuni 6 aastat), Rootsi (kuni 2 aastat) ning Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik (kuni 2 aastat).“

Täna määratud karistused (kõigi puhul mängukeeld ja keeld tegutseda ametiisikuna):
Anton Sereda – tähtajatu
Maksim Gruznov – tähtajatu
Sergei Leontovitš – tähtajatu
Sergei Ussoltsev – tähtajatu
Deniss Jõgiste – tähtajatu
Indrek Siska – tähtajatu
Andres Siska – tähtajatu
Marten Mütt – tähtajatu
Silver Lätt – tähtajatu
Aleksandr Kulik – kuni 05.12.2020
Aleksandr Boldõrev – kuni 05.12.2020
Stanislav Prins – kuni 05.12.2018
Aleksandr Kulinitš – kuni 05.12.2018
Albert Taar – kuni 05.12.2018
Alan Ventsel – kuni 05.12.2018
Jaan Leimann – kuni 05.12.2018
Eron Krillo – kuni 05.12.2018
Maksim Podholjuzin – kuni 05.12.2016
Maksim Paponov – kuni 05.12.2016
Martin Tšegodajev – kuni 05.12.2015
Aleksandr Tarassenkov – kuni 05.12.2015
Vitali Gussev – mitte pikendada kehtivat karistust (kuni 01.03.2015)
Erik Grigorjev – mitte pikendada kehtivat karistust (kuni 01.03.2015)
Stanislav Tokarev – mitte pikendada kehtivat karistust (kuni 01.03.2015)
Aleksei Jahhimovitš – mitte pikendada kehtivat karistust (kuni 31.12.2014)
Iaroslav Dmitriev – seoses täiendavate asjaolude ilmnemisega määrata kehtiva karistuse (tähtajatu) asemel uus karistus: kuni 05.12.2016