Jalgpalliliidu aasta tähtsündmuseks oli kodune finaalturniir

Täna täitus 91 aastat Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) asutamisest 14. detsembril 1921.

EJL on Eesti suurim spordiorganisatsioon, kus igapäevaselt töötab ala arengu nimel ligi 40 inimest, kellele lisanduvad projektipõhised töötajad. Organisatsioon korraldab 13 erineva rahvuskoondise tööd ja nende kodumänge, viib läbi Eesti täiskasvanute ja noorte meistrivõistlusi ning erinevaid karikavõistlusi, koolitab kohtunikke ja viiel eri tasemel treenereid, litsentseerib klubisid ja mängijaid, töötab välja regulatsioone, arendab infrastruktuuri jne.

Eesti Spordiregistri andmetel on jalgpall 2011. aasta seisuga riigi kõige harrastatavam spordiala. Eesti meistrivõistlustel osaleb kümnes täiskasvanute liigas ja noorte võistlustel kokku ligi 600 võistkonda.

Rahvusvahelisel tasandil esindab EJLi 10 FIFA kategooria kohtunikku, 4 UEFA delegaati, 2 UEFA kohtunike vaatlejat ning 1 UEFA turvaametnik, samuti kuulub kaks EJLi esindajat UEFA komisjonidesse ning üks FIFA komisjoni.

EJL on ühinenud kolme UEFA konventsiooniga, mis puudutavad kohtunikke, rahvajalgpalli ja treenerite koolitust. Viimane annab õiguse väljastada ka Euroopa kõrgeimat ehk UEFA PRO treenerilitsentsi. Regulaarselt käivad kõrgetasemelistel rahvusvahelistel koolitustel treenerite koolitajad, kohtunikud, noortetreenerid, naiste jalgpalli koordinaatorid, tippjuhid, rahvajalgpalliga tegelev spetsialistid, litsentseerimise ja juriidilise poolega tegelevad töötajad, staadionite ja infrastruktuuri eest vastutavad inimesed jt.

EJLi kui organisatsiooni jaoks oli 2012. aasta tippsündmuseks U-19 Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri võõrustamine. Mäletatavasti osutus juulikuus peetud turniir ülipopulaarseks - 15 kohtumist külastas ühtekokku 46 412 pealtvaatajat.

"Üle 45 000 pealtvaataja, silmapaistvad mängud, suurepärane atmosfäär staadionitel ja turniiri korraldus, mida hinnati kõrgelt kõigi osalejate poolt - UEFA presidendi ja UEFA ametlike esindajate nimel tahan ma tänada kogu teie tiimi fantastilise korralduse eest. UEFA-l oli väga hea meel, et turniir toimus koos Eesti Jalgpalli Liiduga," tänas UEFA peasekretär Gianni Infantino.

"Lisaks finaalturniirile olid lõppeval aastal olulisteks ka alaliidu struktuurimuudatused, mitmed arengud infrastruktuuri poolel, Balti turniiri võõrustamine Tartus ja Võrus, esimene staadionilaulupidu, U-17 koondise edasipääs ja uue treenerite PRO kursuse lõpetamine, aga need on vaid mõned punktid. Täname kõiki klubisid, jalgpallureid ja pealtvaatajaid selle aasta eest," märkis EJLi peasekretär Anne Rei.

EJL asutati 14. detsembril 1921 kolme jalgpalliklubi - Eesti Spordiselts Tallinna Kalev, Tallinna Jalgpalli Klubi ja Võimlemisselts Tallinna Sport - ühtekokku üheksa esindaja poolt (Bernhard Abrams, Karl Akel, William Fiskar, Julius Reinans, Oskar Raudsep, Otto Silber, Heinrich Roost, Verner Eklöf ja Vladimir Tell). Organisatsiooni esimene esimees oli Gustav Laanekõrb.

Enne Teist maailmasõda olid EJLi esimeheks ka näiteks teenekas Vabadussõja võitleja Jaan Lepp ning Eesti Olümpiakomitee üks asutajatest, pikka aega Riigikokku kuulunud ja erinevaid ministriameteid pidanud Ado Anderkopp.

EJL võeti FIFA liikmeks 1923. ja UEFA liikmeks 1992. aastal. Pärast Teist maailmasõda okupatsiooni tõttu katkenud EJLi tegevus taastati 3. detsembril 1988.

Foto: Lembit Peegel