Jalgpalliklubide litsentseerimine: filosoofiast noortetööni ja inimestest finantsini

Jalgpalliliit on juba üle 10 aasta litsentseerinud Eesti tippklubisid. Millised on nõuded klubidele ja kuidas kogu protsess taseme tõusule kaasa aitab?

„Litsentseerimise eesmärk on kohaliku klubijalgpalli elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse tagamine, seda läbi noortetöö tähtsustamise, klubide juhtimise ja organiseerituse tagamise, turvalise ja mugava infrastruktuuri arendamise, meistrivõistluste ausa ja ladusa toimimise ning klubide ratsionaalse majandamise,“ selgitas alaliidu peasekretär Anne Rei. „Selle kõigega tegelemiseks on meil ametis litsentseerimismänedžer ja ekspertgrupp litsentsikomisjoni näol. Tihedat koostööd tehakse võistluste osakonna ja Premium liiga arendusjuhiga.“

Eesti Jalgpalli Liit (EJL) on tippseltskonda kuuluvad klubisid litsentseerinud alates aastast 2003. Lisaks kohaliku meistrivõistluste reguleerimisele on EJLil õigus anda välja ka UEFA sarjade litsentse. 

EJLi klubide litsentseerimise kriteeriumid on jagatud 5 kategooriasse: juriidilised, sportlikud, infrastruktuuri, personali- ja administratiiv- ning finantskriteeriumid. Igas kategoorias on omakorda hulk nõudeid, millistele litsentseeritavad klubid peavad vastama. Litsentsitingimusi luues on arvesse võetud kohalikku olukorda ning EJLi prioriteete Eesti jalgpalli arendamisel. Nii on näiteks naiste ja tüdrukute jalgpalliga tegelemine juba aastaid eraldi nõudena sees, samas kui UEFA pole vastavat kohustust sisse viinud. Ka noortejalgpalliga tegelemise osas on EJLi eesmärgid olnud kõrgemad kui UEFA poolt nõutu.

Premium liiga litsentseerimise tingimused sarnanevad UEFA nõuetega enim, Esiliiga (sh Esiliiga B) litsentseerimisel on nõudeid oluliselt lihtsustanud, kuid üks peamisi litsentseerimise administratsiooni eesmärke on muuta litsentseerimine võimalikult efektiivseks ning bürokraatiavabaks.

Mõned aastad tagasi astus EJL olulise sammu, et anda protsessile rohkem sisu. Nimelt rakendati litsentsikaitsmist – tegemist on protsessiga, kus klubi juhtkond esitleb litsentseerimise lõppfaasis tippjalgpalli- ja litsentsi ühendkomisjonile oma klubi tulevikuplaane ning arutletakse klubi arenguprioriteetide üle. Kui litsentseerimise raames peab klubi esitama EJLile dokumendid tõendamaks, et kõik kriteeriumid on täidetud, siis litsentsikaitsmise eesmärgiks on klubi filosoofia, arengusuundade ja laiema tegevuskava arendamine. Litsentsikaitsmise tulemusena on kõigil litsentseeritavatel klubidel töös kvaliteediraamat, kus klubi muuhulgas selgitab, kellele ja miks klubi on loodud, kuidas eesmärke saavutatakse, milline on klubi treeningfilosoofia, noortetöö jne. Teadaolevalt on litsentsikaitsmise formaat Euroopas ainulaadne.

„Uue hooaja litsentseerimisprotsessid soovime veel enam pöörata tähelepanu naistejalgpallile. Seetõttu on kõigil klubidel vaja oma noortetöö arengukavasid täiendada eraldi tüdrukute jalgpalli arendamise punktiga,“ selgitas Anne Rei.
Naistejalgpalli arendamise raames on käesolev aasta ka üleminekuaasta Expert liigas, kus EJL hakkab samuti klubisid tinglikult litsentseerima. Ametlikult hakkab EJL Expert liigas litsentse väljastama alates 2016. aastast. Kõik Premium liiga klubid, kelle naistevõistkond osaleb Expert liigas, peavad juhinduma juba Expert liiga litsentseerimiskriteeriumidest, mis on sarnased Esiliiga B kriteeriumidele.

Litsentseerimisprotsessis peavad klubid 15. detsembriks esitama taotluse litsentseerimiseks, 6. jaanuar on tähtaeg juriidiliste ja infrastruktuurikriteeriumi dokumentide esitamiseks, 11. jaanuariks peab esitama personali- ja administratiivkriteeriumi dokumendid ning 18. jaanuariks sportlike- ja finantskriteeriumite täitmist tõendavad dokumendid. Majandusaasta aruanne peab alaliiduni jõudma 31. märtsiks.

17. veebruaril, pärast kogu protsessi ja litsentsikaitsmist, tehakse otsused litsentside väljastamise kohta.

„Klubide litsentseerimine on abivahend meistrivõistluste korraldamisel ja läbiviimisel ning kindlasti on litsentseerimine aidanud ühtlustada meistrivõistluste taset, sh ka staadionite ja mängukorralduse osas. EJL teeb tihedat koostööd kohalike omavalitsustega infrastruktuuri küsimustes ning aktiivne koostöö klubi, alaliidu ja kohaliku võimu vahel on aidanud parandada nii mõnegi klubi ja piirkonna infrastruktuuri. Litsentseerimine ja litsentsikaitsmine on kindlasti aidanud klubidel pöörata enam tähelepanu ka klubi tegutsemise aluspõhimõtetele, mille tulemusena on klubid „klubina“ enam arenenud, teavad oma kogukonda ning teevad sellega tihedat koostööd,“ rääkis Anne Rei.

Foto: Lembit Peegel