Jalgpalliklubide litsentseerimine - kaugeltki mitte vaid paberimajandus

Eesti Jalgpalli Liit (EJL) litsentseerib juba ligi 15 aastat klubisid, kes meie kõrgemates liigades mängivad. Lisaks Premium liigale, Esiliigale ja Esiliiga B-le läbib sel aastal esimest korda protsessi ka naiste Meistriliiga.

„Mida kõrgemal tasemel litsentsi taotletakse, seda rangemad nõudmised on. Kuigi mitmed esitatavad dokumendid on identsed, on erinevatel tasanditel teatud nõuded siiski erinevad, näiteks kohustuslike noortevõistkondade arvu, personali ning infrastruktuuri osas. Infrastruktuuri näitena peavad Premium liiga võistkondadel peavad olema 2. kategooria staadionid, teistel litsentseeritavatel klubidel 3. kategooria staadionid,“ selgitas EJLi litsentseerimismänedžer Evely Veski-Palu.

Igal litsentsitaotlev klubi peab esitama näiteks noortetöö arengukava, tegema sammu edasi naistejalgpalli arendamises ning päevakorras on ka kihlveopettuste ennetamine. Kriteeriume, mida litsentsi taotlevad klubid peavad täitma, on väga mitmeid ning neid ükshaaval välja tuua on pigem keeruline, litsentseerimise olulisust tuleks vaadelda tervikuna.

Premium liiga klubi peab endale tagama Pro-litsentsiga või vastasel koolitusel osaleva peatreeneri, lisaks võib meeskonda juhendada A-litsentsiga treener, kes töötanud sel tasemel viimased kolm aastat.

Sel aastal on kohustuslik ka naiste Meistriliiga võistkondade litsentseerimine. Kui klubil on meeste kolmes kõrgemas liigas juba võistkond olemas, on protsess hõlpsam. Eranditeks on Pärnu JK ning Tartu SK 10 Premium, kes taotlevad jalgpalliliidult naiste Meistriliigas osalemiseks litsentsi eraldi.

Litsentseerimisprotsess algab dokumentide väljasaatmisest novembri alguses, litsentsi väljastamine toimub enamasti veebruari kolmandal nädalal pärast litsentsi kaitsmist. Esitatavaid dokumente ning ülesantavaid võistkondi on kõrgematel tasanditel palju, mistõttu on jalgpalliliit üritanud erinevate paberite esitamise tähtaegu klubide jaoks võimalikult mugavalt hajutada.

„Tegu on väga ajamahuka protsessiga ning tulevikus näeme, et selleks oleks hea luua eraldi platvorm, et klubid ei peaks mitmeid dokumente esitama läbi litsentseerimismänedžeri ja võistluste osakonna. Praegune süsteem näeb ette osakondade vahelist head ja kiiret koostööd,“ sõnas Veski-Palu.

Võistkonnad, kes kvalifitseeruvad eurosarja, peavad UEFA litsentsi samuti taotlema läbi jalgpalliliidu. „UEFA on andnud litsentsi väljastamisõiguse jalgpalliliitudele ning mai lõpus teavitame oma otsusest, kellele litsentsi andnud oleme. Sealsed nõudmised on veidi erinevad ning mängu tuleb näiteks UEFA Financial Fair Play (Finantsiline Aus Mäng – toim.), mille raames peavad Premium liiga klubid esitama UEFA-le läbi finantsprogrammi oma andmeid,“ lisas ta. Esitatud andmete alusel koostab UEFA igal aastal kokkuvõtva võrdleva materjali kogu Euroopa jalgpalli kohta.

Jalgpalliliit peab litsentseerimisprotsessiks tagama mitme erialaspetsialisti kohaoleku, kes oskavad oma nõuga aidata näiteks juriidilistes, finantsilistes, sportlikes ning taristu- ja personalialastes küsimustes. Lisaks neile on oluline roll litsentsi- ja tippjalgpalli komisjonil, vajadusel kutsutakse kokku ka litsentsiasjade apellatsioonikomisjon. Noortetöö arengukavade puhul on kaasatud EJLi tehniline osakond ning noortekomisjon.

Traditsiooniks on saanud ka individuaalsed kohtumised klubidega, mis toimuvad iga hooaja lõpus ning on seotud klubide arendamisega. „Jälgime hooaja jooksul ja ka hooaegade vahelisel ajal klubide arenguid ning lähtuvalt sellest anname nõuandeid edasisteks sammudeks. Tänasel päeval on tähtsatel kohtadel kohalike kogukondade kaasamine ning sportliku kontseptsiooni loomine. Meie eesmärk on, et astutud sammud ei oleks pelgalt paberil, vaid reaalsed ja edasiviivad,“ ütles Veski-Palu.

Foto: EJL