INTERVJUU: Jalgpalliliidu füsioterapeudid: vigastused tuleb korralikult välja ravida

Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) füsioterapeudid Helen Soosalu ja Kristiina Lind rõhutavad intervjuus portaalile jalgpall.ee vigastustest taastumise tähtsust ning selgitavad, millega neil oma igapäevatöös peamiselt tegeleda tuleb.

Alates 2009. aastast EJLis töötav Soosalu ja kolm aastat hiljem liitunud Lind on mõlemad erialase hariduse saanud Tartu Ülikoolist. EJLis koordineerivad nad naiste ja noortekoondiste meditsiinilist teenindamist ning on nende koondiste mängijatele kättesaadavad aastaringselt.

Millised on põhilised kaebused, millega mängijad koondise füsioterapeudi juurde pöörduvad? Millest need tingitud on?
Igapäevaselt pöörduvad mängijad meie poole peamiselt kahte sorti vigastustega: traumad ja ülekoormusvigastused. Traumad tulenevad sageli jalgpalli kui kontaktse ala iseloomust, kuid võivad juhtuda ka ilma kontaktita. Ülekoormusvigastuste põhjused pole alati nii üheselt välja toodavad, kuid põhjusi tuleb otsida tasakaalustamata ja/või ühekülgsest treeningust, valest tehnikast harjutuste sooritamisel, osade kunstmurude kehvast olukorrast või ka vale varustuse kasutamisest, näiteks kõrgete korkidega putsad kunstmurul vms.

Kui palju on selliseid vigastusi, mis tulenevad valest treeningust või muust taolisest, mida saaks hõlpsasti ennetada?
Statistikat me selle kohta teinud pole, kuid ennetatavaid vigastusi tõesti esineb.

Kui palju kasutatakse teie abi väljaspool koondist? Kuidas toimub suhtlus klubidega?
Koondise mängijatel on võimalus meie poole pöörduda ka väljaspool koondise kogunemisi ja seda võimalust ka kasutatakse.

Suhtlus klubidega toimub peamiselt koondise treenerite kaudu. Hetkel on meil toiminud süsteem, kus treenerid saavad füsioterapeutidelt iga kuu kokkuvõtte mängijate vigastuste ja antud ravi kohta ning edastavad selle siis klubidele. Ent selle hooaja üheks eesmärgiks meditsiini poole peal ongi parandada infovahetust klubidega. Selleks on ka mõned muudatused plaanis.

Millist abi te mängijatele pakute – suunate arstide vastuvõtule, soovitate eriharjutusi, teete manuaalteraapiat?
Mängijad saavad meilt otsest abi – terapeutilised harjutused, plaan taastumiseks, soovitused, manuaalsed võtted. Ent kui hindamise käigus selgub, et vajalik on lisakontroll – ortopeedi hinnang, analüüsid-uuringud – või mõni ravimeetod, mida meil pole võimalik teostada – näiteks ultraheli, laserravi, korrigeerivate sisetaldade valmistamine vms –, siis suuname mängija edasi sinna, kust tal vastavat abi on võimalik saada. Näiteks on meil olnud hea koostöö laserteraapiaga (www.laserteraapia.ee), kus meie mängijad on saanud kiiret abi ning seda tavapärasest ka soodsama hinnaga.

Kuidas mängijad vigastustesse ja taastumisprotsessi suhtuvad? Kas nad võtavad soovitatu omaks ja milline on nende teadlikkus?
Mängijaid on erinevaid: on neid, kes võtavad soovitused omaks ja suhtuvad taastumisprotsessi täie tõsidusega, ent on ka neid, kelle puhul on näha, et antud nõu pole kuulda võetud ning pöördutakse tagasi püsiva probleemiga. Kuid positiivse poole pealt tuleb kindlasti öelda, et teadlikkus aina tõuseb. Mängijad ja ka treenerid mõistavad üha enam, et kõige parem jalgpallur on terve jalgpallur. Mõistlikum on anda mängijale puhkust ja võimalust taastumiseks kohe vigastuse järgselt, selle asemel, et tegeleda kroonilise probleemiga.

Kui palju te mängijatele vigastustest ja nende ennetamisest räägite?
Sportlasi üldiselt huvitab kõik see, mis nende keha puudutab. Seetõttu esitavad nad ise palju küsimusi selle kohta, kuidas vigastus võis juhtuda, millised struktuurid on haaratud ning kuidas toimub paranemine. Selgitusi jagame hea meelega. Samuti rõhutame kõigile taastumisprotsessi läbivatele sportlastele, kui oluline on sporti tagasipöördumisel harjutustega jätkamine vältimaks edasisi vigastusi. Fakt on see, et korduvad vigastused tekivad sageli just ebapiisavast taastumisprotsessist tulenevalt: ei järgita antud soovitusi või pöördutakse omal käel liiga varakult trenni tagasi.

Kas räägite mängijatele ka tervislikust toitumisest? Millised on selles vallas mängijate teadmised?
Ka toitumise kohta anname mängijatele nõu. Küll ei kuulu meie ekspertiisi konkreetsete toitumiskavade koostamine, kuid korrigeerime mängijate menüüsid ja anname tervisliku toitumise alast nõu.

Mängijate toitumine pole sageli kiita. Kõige laialdasemalt leviv valearvamus on, et kui mängus kulutatakse suur hulk kaloreid, siis võib süüa rämpstoitu (burgereid, friikartuleid, pizzat, saiakesi jne), sest keha kulutab liigsed kalorid ära. Tegelikult see nii lihtne matemaatika siiski pole.

Individuaalalade sportlastega võrreldes tundub, et pallimängijaid suhtuvad oma toitumisse ükskõiksemalt, kuid see on probleem, mis on ka treeneritele hästi teada ning mängijate informeerimine toimub mitmel rindel – klubi treenerid, koondise treenerid, füsioterapeudid, koondise arstid. Hea on tõdeda, et teadlikkus on hakanud tõusma ning üha enam mängijaid tunneb huvi selle vastu, et oma toitumine paika saada. Eeskuju näitamiseks saavad ka kõik turniiride menüüd koondise füsioterapeutide või arstide poolt koostatud.

Pildil Kristiina Lind (vasakul) ja Helen Soosalu
Foto: Eesti Jalgpalli Liit