Tartu Sepa staadionil mängitud 14. Ropka Hoovijalka turniiri (endise nimega Merkuur Cup) võitis Puhja I meeskond.
Korraldaja Raul Kallaste ütles portaalile jalgpall.ee, et tegemist on hoovijalgpalli turniiriga, mis on tugevalt seotud kunagise Tartu jalgpalliklubi FC Merkuuriga ja selle kunagise koduväljaku Tartu Sepa staadioniga. Kui Merkuuri hiilgeajad hakkasid mööduma, kutsusid poisid, kes Merkuuris trennis käisid, ellu minijalgpalliturniiri, mida kutsuti Merkuur Cupiks.
Turniiri eesmärgiks oli algselt kohalike Ropka tööstuspiirkonna noorte mõõduvõtmine, sest jalgpall oli ja jääb Ropkas väga tähtsaks spordialaks. Aja jooksul turniiri haare kasvas ja tänavu osales meeskondi nii Tartust kui ka väljastpoolt.
„Seekordse turniiri üheks eesmärgiks oli kindlasti pöörata tähelepanu Sepa staadioni kehvale olukorrale ja sellele, et soov väljakut kasutada on olemas, puuduvad lihtsalt mõistlikud tingimused,“ rääkis Kallaste.
Turniir on tänaseks juba 14 aastat vana ning esimene turniir korraldati spontaanselt ja suure seltskonnaga. Idee on seni püsinud elus suuresti tänu Siim Avi entusiasmile, kes on turniiri pikki aastaid korraldanud. Sel aastal võttis korraldamise üle Raul Kallaste.
Kallaste sõnul on idee algupära raske välja tuua, kuid küllap peitusid selle põhjused soovis jalgpalli mängida, võistelda ja loomulikult soovis teistele koht kätte näidata.
Erinevatel aastatel on osalejaid olnud väga erinevas vanuses, mänginud on nii mehed kui naised ja selles osas piiranguid ei ole. Sel aastal olid noorimad osalejad 14-aastased ja vanimad kolmekümnendate keskpaigas.
Neli aastat tagasi peetud juubeliturniiril osalesid ka nooremad mängijad, kuid see on pigem erand kui reegel. Osalevad kõik alates pühapäevajalgpalluritest kuni liigamängijateni.
Ainulaadne formaat
Turniiri mängitakse ainulaadses formaadis, sest kummaski võistkonnas on väljakul kaks mängijat, kellele lisandub väravavaht ja üks vahetusmängija. Igal mängul on kaks poolaega, kumbki viis minutit pikk, millele vajadusel lisandub paar minutit lisaaega.
Audid mängitakse lahti kas maast või visatakse pall sisse, valik on jäetud mängijate otsustada. Suluseise pole ja väravavahi ala on umbes kolm sammu väravast. Selle, kas väravavaht on liialt kaugele tulnud, otsustab kohtunik.
Väljaku suurust pole siiani keegi mõõtnud, see pannakse paika silma ja tunde järgi. Kuna mängitakse nii väikeste koosseisudega ja väga väikeste väravatega (1,5 m x 2 m), siis on mäng ülimalt tehniline ja kiire. Kogu formaati iseloomustab vabadus ise reeglite üle otsustada ja see ongi hoovijalgpalli eripära.
Tänavusel turniiril osales 12 võistkonda ja kokku peeti üle kolmekümne mängu. „Turniir oli paljude pikaajaliste osalejate hinnangul kõrge tasemega ning oodata on taseme ja turniiri suuruse kasvu,“ rääkis Kallaste.
Seekord tuli võitjaks Puhja I meeskond, kuid tugevat taset näitasid kõik play-off ringi jõudnud tiimid. „Esmakordselt osalenud võistlejad pidasid enne mängude algust formaati veidraks ja kostus arvamusi, et väravaid polegi võimalik lüüa, kuid pärast turniiri lõppu tunnistasid kõik, et tegemist on füüsiliselt ja tehniliselt nõudliku võistlusega,“ lausus korraldaja, lisades, et nagu alati löödi ka sel aastal palju väravaid, mis tõestas, et kõik hirmud olid alusetud.
Järgmisel aastal on tegu juubeliturniiriga ja korraldajad plaanivad selle teha varasematest suurema.