Rahvaliigas algas võistkondade registreerimine

Rahvaliigas mängitakse meeste arvestuses taas kahel tasandil, kus osalejad jaotatakse A- ja B-tasandile. Alustatakse tavapäraselt alagrupiturniiriga, millele järgnevad sügisesed play-off kohtumised. Rahvaliiga A-tasandist võttis möödunud hooajal osa 59 võistkonda 1159 mängijaga, B-tasandi võistlusel osales mullu 39 võistkonda 800 mängijaga. Osavõtutasu on võistkonna kohta 100 eurot.

2012. aastal loodud naiste rahvaliiga ootab samuti osalejaid. Kuue peetud hooaja jooksul on erinevaid võitjaid olnud lausa viis ning varasemad aastad on näidanud, et rahvaliiga võib olla hea kasvulava tulevaseks meistrivõistluste naiskonnaks. Eelmise hooaja rahvaliigast võttis osa 12 naiskonda. Tänavuse naiste rahvaliiga süsteem selgub pärast registreerimist. Naiskondadele on rahvaliigast osavõtt tasuta.

Noorte rahvaliiga stardib kolmandat korda, seni on noorte seas võidutsenud Suure-Jaani United (2016) ja JK Vändra Vaprus (2017). Mullu osales noorte rahvaliigas 20 võistkonda 288 mängijaga. Noorte rahvaliigast osavõtt on huviliste jaoks tasuta.

Rahvaliigade registreerimistähtaeg on 31. märts, kuid meeskonnad, kes soovivad tänavu osa võtta väikestest karikavõistlusest, peavad märkima oma osaluse hiljemalt 1. märtsiks.

Rahvaliigade eesmärk on kaasata jalgpalli mängima neid mehi, naisi ja noorukeid, kes ei soovi või ei saa erinevatel põhjustel mängida kaasa Eesti meistrivõistlustel – olgu põhjuseks liiga suur koormus meistrivõistlustel, oskused või lihtsalt soov pingevabas õhkkonnas jalgpalli mängida. Rahvaliiga olulisim printsiip on, et võimaluse saaksid kõik: iga küla või sõpruskond, kes soovib võistkonda välja panna, saab selle võimaluse. Kasutatavate väljakute nõudmised ei ole ranged – praktiliselt iga küla- või kooliväljak sobib. Sõltuvalt väljaku suurusest on korraga ühes võistkonnas väljakul 7 kuni 11 mängijat. Täpsema info leiab SIIT.