Rahvaliigadesse registreeriti 156 võistkonda

Rahvaliiga alustab oma seitsmendat hooaega rekordilise nelja tasandiga. Kokku registreeriti erinevatele tasanditele uueks aastaks lausa 156 võiskonda.

Rahvaliiga A tasandil lööb tänavu kaasa 74 meeskonda. Alagrupid on piirkonniti jaotatud 8-10-liikmelisteks ning alagrupifaasis mängitakse korra oma alagrupikaaslastega läbi. 1/16-finaalidesse pääsevad iga alagrupi kolm paremat võistkonda ning lisaks neli paremat neljanda koha saavutanud võistkonda. Lisaks neile pääsevad play-off mängudele nii Narva linna meistrivõistluste kui ka IAFA liiga kaks paremat.

2014. aastal lisandunud B-tasandil on meeskonnad jaotatud kaheksasse alagruppi. Seitse alagruppi, kuhu kuuluvad 7-8 võistkonda, mängivad alagrupisiseselt läbi üheringilise turniiri. Viieliikmeline Hiiumaa grupp mängib põhiturniiri kahes ringis. Igast alagrupist pääseb play-off mängudele neli paremat.

2012. aastal loodud naiste rahvaliigas osaleb tänavu kümme naiskonda – Põhi/Lääs tsoonis teeb kaasa kuus ja Lõuna tsoonis neli naiskonda.

Tänavu käivitub esmakordselt ka noorte rahvaliiga, kuhu registreeriti 13 võistkonda.

Rahvaliigade turniiritabelid:
Rahvaliiga A-tasandi turniiritabeli leiab SIIT.
Rahvaliiga B-tasandi turniiritabeli leiab SIIT.
Naiste rahvaliiga turniiritabeli leiab SIIT.

Rahvaliiga olulisim printsiip on, et võimaluse saaksid kõik: iga küla või sõpruskond, kes soovib võistkonda välja panna, saab selle võimaluse. Oluline on ka see, et kasutatavate väljakute nõudmised ei ole ranged ning sõltuvalt väljaku suurusest on korraga ühes võistkonnas väljakul 7 kuni 11 mängijat. Rahvaliiga eesmärk on kaasata jalgpalli mängima neid mehi, naisi ja noorukeid, kes ei soovi või ei saa erinevatel põhjustel mängida kaasa Eesti meistrivõistlustel.