Paluperas on jalgpall armastatuim spordiala

Valgamaa Palupera valla külades on saanud jalgpallist igasuvine lemmiktegevus, sest see maailma populaarseim spordiala on leidnud ajaviitevõimalusena kohalike inimeste hulgas endale kindla koha.

Palupera kultuurimaja arendusjuht Kalev Lõhmus ütles portaalile jalgpall.ee, et jalgpalli on tema kodukoha kooli pargi juures asuval väikesel platsil taga aetud niikaua, kui ta mäletab, ehk 40-50 aastat.

Läbi suve mängitakse kindlalt igal pühapäeva õhtul kell 19. Seda teatakse nii lähedal kui kaugel ning mängijaid käib oma küladest kui naabrite juurest. Pärast 2,5 miljonit krooni maksnud Palupera staadioni valmimist 2005. aastal on jalgpalliharrastus saanud veelgi suurema hoo.

Staadioni valmimisega koos sai alguse ka FC Otepää ajalugu, kes leidis endale mõneks aja koduväljaku just Paluperas. Lõhmuse sõnul on staadion hetkel nii heas korras, et nüüd tahab FC Elva seal mängima hakata. Klubi treener käib kaks korda nädalas kohalikele lastele trenne andmas ja poisid mängivad nende võistkonnaga Eesti meistrivõistlustel.

Mõned Palupera mehed mängivad FC Otepääs ja Puka rahvaliiga meeskonnas. „Me tegeleme jalgpalliga rohkem oma lõbuks ja meie klubilist poolt ei arenda,“ selgitas Lõhmus, miks oma valla võistkond pole meistrivõistlustel esindatud.

Populaarne külade turniir

Jalgpalli populaarsusest annab tunnistust juba neli korda peetud Palupera valla külade jalgpalliturniir, mida mängitakse septembris või oktoobris hooaja lõpuüritusena.

Turniir sai alguse 3-4 aastat tagasi, kui üks puhketalu rajada soovinud talumees ehitas endale jooksurajaga väljaku, kus sai ka võrkpalli mängida. Korra mängisid seal Räbi ja Täidla küla oma jalgpallimaavõistluse ja siis otsustati sellest teha valla külade võistlus.

Tavaliselt osaleb jalgpalliturniiril 3-4 võistkonda 11 mängijaga. „Oleme teinud seda rohkem lõbu pärast ja pole näpuga joont taga ajanud, kas kõik on just sealt külast pärit,“ rääkis Lõhmus.

„Mängud on väga kaasahaaravad, täis kirge ja traagikat. Hea on tõdeda, et jalgpall ei tunne ealisi piire, sest päris noorte kõrval jooksevad ringi ka juba hallineva peaga mehed.“

Lõhmuse sõnul on üldine hinnang olnud positiivne ja see annab korraldajatele julgust nende võistlustega jätkata. Tore oleks kui külade võistkondi veel rohkem tuleks. „Paistab kui elujõuline see ettevõtmine on, sest eestvedajad peavad olema külades tugevad, siis saab ka võistkonnad kokku. Just noortega alati kõik kokkulepped ei pea,“ lausus turniiri korraldaja.

Sel aastal sai jalgpall Paluperas hoogu veelgi juurde, sest valmis kunstmuruga miniarena, kus juntsud juba müttavad. „Jalgpallist on saanud meie koolis religioon ja siis peab seda mängu ka mängida saama,“ kiitis Lõhmus koolilaste huvi kasvu. „Nad võitsid üleriigilise pakendikorjamise võistluse ja auhinnaks sai valida kas kolm korv- või jalgpalli ja polnud kahtlustki, et valiti viimased.“