INTERVJUU: Teet Allas: tõime osavusfestivaliga jalgpalliharrastajaid juurde

Eesti Jalgpalli Liidu noorteprojektide juhi Teet Allase hinnangul läks koolidevaheline osavusfestival „Värav!“ igati korda ja kindlasti tõi see jalgpalliharrastajaid juurde. Endine koondislane Allas näeb aga kõvasti kasvuruumi.

Kust tuli idee sellise võistluse korraldamiseks?
Aastast 2010 korraldas  Eesti Koolispordi Liit „Osavaim jalgpallur“ finaalvõistlust, mis oli lahe üritus, aga eelvõistlusi sellele üritusele ei toimunud. Finaali said need, kes soovisid tulla. Muutsime harjutused lihtsamaks, võistkondadevaheliseks ja soovisime haarata veel rohkem koole ja lapsi. Nii mõtlesimegi välja täiesti uue formaadi.

Eesmärk oli siis ettevõtmist laiendada ja minna teemasse rohkem sügavuti?
Tahtsime jõuda selleni, et kõigepealt harjutatakse koolides kehalise kasvatuse tunnis, seejärel toimuksid eelvõistlused maakondades ja lõpuks parimatele Eesti koolidele suurejooneline finaalvõistlus. Haarasime korraldamisse paljusid Eesti jalgpalliklubide inimesi ja arvan, et Eesti Koolispordi Liidu maakondlike võistluste korraldajad said juurde palju uusi kontakte jalgpalliürituste läbiviimiseks tulevikus. Olime koos Rauno Tutkiga kõikidel maakondlikel eelvõistlustel ise kohal, et aru saada, analüüsida, mida saab lähitulevikus veelgi paremini teha.

Kuidas sündis võistluse formaat?
Kui me jalgpalliliidus festivali uue formaadi peale mõtlesime, siis leidsime, et  peaks olema lihtsad harjutused ja teatevõistlusena läbiviidav. Ja et lapsed saaks end võistluses parandada, siis sooritavad nad igat harjutust kaks korda ja parim tulemus läheb arvesse. Võistkonnas on kuus last, kellest vähemalt kaks peavad olema tüdrukud. Nii mõnigi õpetaja leidis, et siin ei tohiks olla seda kohustust, aga meie kindel soov on näidata, et tüdrukud teevad neid harjutusi sama edukalt kaasa. Soovime muuta oma noorteprojektidega paljude arusaama – jalgpall ei ole ainult poiste ja meeste ala.

Kas osavõtuga jäid rahule ja saavutasite maksimumi või näed veel võimalust laienemiseks?
11 eelvõistlust on palju rohkem kui algul loota julgesin. Arvasin, et kui suudame kaheksa eelvõistlust esimesel aastal korraldada, siis on see kordaminek. Järgmisel aastal loodan, et ka need maakonnad, kes sel aastal ei korraldanud,  leiavad siiski korraldamiseks aja. Seekord jäid eemale Ida-Virumaa, Põlvamaa, Valgamaa, Järvamaa ja Võrumaa.

Kuidas kavatsete nende koolideni jõuda, kes praegu eemale jäid või huvi ei ilmutanud?
Eks ikka läbi aktiivse suhtlemise ja kindlasti tuleb ka läbi meie kvaliteetse korraldamise huvilisi juurde. Olen täiesti veendunud, et  järgmisel aastal lisandub uusi koole. Kui kolmandik tuleks juurde, oleksin rahul.

Selle võistluse korraldamine nõudis vist suuri ressursse ja inimhulki?
Kõigepealt oli palju-palju suhtlemist, veenmist ja kohtumisi maakondades ning siinkohal tänud Eesti Koolispordi Liidule, kes aitas meid vajalike inimestega kokku viia. Rakendasime töösse ise väga palju energiat, teadmisi ja oskusi. Saime kohe aimu, et koostöö nende inimestega, kes korraldavad maakondades koolidevahelisi võistlusi, on väga tähtis ja koos saime hiljem üle igast mäest. Kummardus neile – erinevaid koolide võistlusi on väga palju ja loodan väga, et ka teised alaliidud aitavad neid.

Kaasasime kohtunikeks gümnaasiumi õpilasi ja kehalise kasvatuse õpetajaid. Muidugi alati kõik ei läinud libedalt, kuid õppisime pisikestest vigadest ja üritasime iga järgmine kord veidi paremini teha. Finaalüritus oli juba väga kvaliteetne. Kõiki eelvõistlusi toetas EJL kooliprojekti suurtoetaja Coca-Cola HBC Eesti AS. Osavusfestivalil oli ka teisi toetajaid ja ma olen väga tänulik kõigile neile.

Millised olid laste oskused?
Maakonniti erinevad. Eks silma hakkas, et mõnes koolis oldi võistluseks harjutatud, mõnes mitte. Aga jänni ei jäänud keegi. Palju sõltub ka sellest, kas koolis on jalkatrennis käivaid lapsi. Loodame, et ka tüdrukud tulevad edaspidi aktiivsemalt kaasa. Samas on need harjutused ka heaks kehalise kasvatuse tunni osaks.

Pildil Teet Allas. Foto: Kertu Tutk