Algas registreerimine rahvaliiga 11. hooajaks

Rahvaliiga jaotub tavapäraselt A- ja B-tasandiks ning võistkondade asetused ning täpsem formaat selgub pärast registreerimise lõppu. Ühe võistkonna osavõtumaks on 100 eurot.

Rahvaliigat mängitakse ka naiskondade ning noortevõistkondade seas. Naiste ja noorte rahvaliigas osalemine on endiselt tasuta.

Võistkonda saab registreerida ERISes. Täpsema info leiab SIIT, kus on välja toodud vajalik info nii võistkondadele, kes eelmistel aastatel osalesid, kui ka neile, kes soovivad võistkonna välja panna esmakordselt.

Rahvaliiga A-tasandist võttis mullu osa 35 võistkonda 781 mängijaga. B-tasandi võistlus tõi väljakutele 52 võistkonda 1045 huvilisega. Naiste rahvaliigas osales 13 naiskonda 234 mängijaga. Noorte rahvaliigas selgitasid eelmisel aastal võitja 16 võistkonda, kus mängis kokku 222 noort pallurit.

Tänavuse hooaja eel muudeti rahvaliiga juhendit, mis seab B-tasandil mängijate ülesandmiseks mõned piirangud. Võistkonda ei ole lubatud üles anda mängijat, kes on mänginud 2017-2019 tippliiga (PL, EL, ELB) kohtumises. Lisaks ei tohi registreerida mängijat, kes 2019. aastal mängis meistrivõistluste II liigas või noorte Eliitliigade meistri- ja/või esiliiga mängudes. Rahvaliiga juhendid leiab SIIT.

Rahvaliigade eesmärk on kaasata jalgpalli mängima neid mehi, naisi ja noorukeid, kes ei soovi või ei saa erinevatel põhjustel mängida kaasa Eesti meistrivõistlustel – olgu põhjuseks liiga suur koormus meistrivõistlustel, oskused või lihtsalt soov pingevabas õhkkonnas jalgpalli mängida. Rahvaliiga olulisim printsiip on, et võimaluse saaksid kõik: iga küla või sõpruskond, kes soovib võistkonda välja panna, saab selle võimaluse. Kasutatavate väljakute nõudmised ei ole ranged – praktiliselt iga küla- või kooliväljak sobib. Sõltuvalt väljaku suurusest on korraga ühes võistkonnas väljakul 7 kuni 11 mängijat.

Foto: Oliver Tsupsman