Tihenenud konkurents vähendab koondises pärnakate arvu

Pärnu mehed on ikka Eesti koondises tegusid teinud, kuigi ajapikku on suvepealinlaste kontsentratsioon meie rahvusesinduses vähenenud. Miks?

Kui kõik taasiseseisvumise järel Eesti jalgpallikoondises mänginud pärnakad ritta seada, saaks algkoosseisu täie mehi ja jääks veel ülegi. Paraku on enamus neist juba oma karjääri lõpetanud, pealekasv on aga tihenenud konkurentsis visa sirguma. Päris vanal ajal mängisid Eesti koondises Artemi “Niks” Jaik, Udo Kuller, Feliks Reimann ja Lembit Jürissoo. Hiljem on Pärnu andnud koondisele tuntumatest mängijatest Taavi Rähni, Raio Piiroja, Karl Palatu, Martin Vungi, Indrek Zelinski, Teet Allase, Sergei Hohlov-Simsoni, Marek Lemsalu, Sergei Terehhovi, Rauno Alliku, Sergei Zenjovi, Sergei Mošnikovi, Sergei Ratnikovi ja Igor Prinsi. Kui juba nende meeste koondisemängud ritta seada, on number muljetavaldav. Eestis on vähe maakondi ja linnu, kes sellise saavutusega jalgpallimurul kiidelda võivad. Siinkohal on sobilik hüüda – elagu Pärnu jalgpall!

Lisaks on mitu meest asunud juba treeneritööle või tegutsevad klubijuhina. Nii on Eesti jalgpalli arengusse andnud oma panuse tippvuti juures toimetavad Sergei Hohlov-Simson, Indrek Zelinski, Sergei Ratnikov, Sergei Terehhov ja Igor Prins.

„Hea noortetöö,“ toob 86 mängus koondisesärki kandnud keskkaitsja Marek Lemsalu välja pärnakate edu alused. „Siin tuleb ikka treenereid kiita, sest muidu häid mängijaid ei tule. Aga neid oli palju, treenerid Peeter Lapp, Märt Siigur ja teised. Paraku olid hiilgeajad mõnda aega tagasi. See oli aeg, kui Pärnu mängijad tulid koondises väga esile, aga vahepeal anti edu teistele.“

73 koondisemängu kirja saanud Teet Allas ei oskagi öelda, miks on praegu pärnakaid koondises vähem, sest treenerid on ju ka praegu samad.

„Võib-olla olid siis väga viljakad aastakäigud,“ kaalutleb ta. „Samas on lastel täna rohkem valikuvõimalusi, lisandunud on uusi spordialasid võrk- ja korvpalli ning sõudmise näol. Siis tuli enamik noori ikka jalgpalli juurde. Kahjuks lõpetavad paljud andekad noored praegu mängimise soodsas vanuses ja jäävad sellega jalgpallile kadunuks.“

Igas liinis tegijad

Olgu rünnakul, kaitses või poolkaitses, pärnakad olid ikka tegijad. Kuurortlinna mehed pakkusid nauditavaid triblinguid ja täpseid sööte, kompromissitu võitluse ja löödud väravatega pandi fännid tribüünidel rõkkama ja skandeerima ning peatreenerid usaldasid neile koondise kapteni käepaela.

Pärnust sirgunud jalgpallurite arvele jäi küll ka nii mõnigi omavärav, valus kollane kaart või luhta lastud väga hea väravavõimalus, kuid oma oskustelt oldi siiski koondise liidrid.

Teet Allase hinnangul püüdsid pärnakad rohkem söödumängu mängida, teised võib-olla mitte nii väga.

„Meil oli päris korralik tehniline pagas,“ leiab ta.

Marek Lemsalu märgib, et üks on kindel: „Pärnust on tulnud koondisesse palju keskkaitsjaid. Töökus ja taktikaline tarkus olid meie plussid, sest ega oma oskustelt keegi teab mis suur jalgpallivirtuoos ju olnud ei ole.“

Koondislaste read on täna hõredad

Täna sinise mängusärgiga Pärnu mehi enam niipalju väljakule ei jookse. Kindel mees on ründaja Sergei Zenjov, mõnikord saab kutse ka Rauno Alliku. Kui mõni teine jalgpallikants oleks ühe-kahe oma mehe võimaluse peale õnnelik, siis Pärnu jalgpallile on see ikkagi tagasiminek.

Treenerite ja mängijate hinnangul on siin erinevad objektiivsed ja subjektiivsed põhjused, kuid arengud on siiski positiivsed ning koondises saab ka tulevikus olema Pärnust tuule tiibadesse saanud jalgpallureid.

Premium liigas mängiva Pärnu Linnameeskonna peatreener Marko Lelov tõdeb, et vahetult pärast taasiseseisvumist oli konkurents väiksem kui praegu.

„Kui siis alustati Eesti koondise ülesehitamist, koosneski see peamiselt pärnakatest ja mulkidest, lisaks mõned Tallinna mehed juurde,“ selgitab treener, lisades, et praegu pole mängijatel koondisesse saada nii lihtne ja see on tegelikult positiivne. „Täna on Pärnu jalgpall teinud sammu edasi ja mängijaid on palju rohkem, aga treeningtingimused ei ole sellele järgi jõudnud ning taristu vajab kõvasti täiendamist. Kindlasti tuleb analüüsida ka meie treenerite ja klubide tehtavat noortetööd.“

Pärnu legendaarse noortetreeneri Märt Siiguri hinnangul jõudis pärnakaid koondisesse varem rohkem, sest sel hetkel tehti poistega paremat tööd kui mujal Eestis, ning nad olid ise ka tublid ja töökad jalgpallurid.

„Täna on Eestis muutunud kandepind väga laiaks ja konkurents on oluliselt tihedam,“ märgib ta. „Samas elavad noored jalgpallile vähe ja piirdutakse vaid trennidega. Noored on muutunud mugavamaks, sest jalgpall on ikka sama tehnika, vastupidavuse ja psüühikaga.“

Märt Siiguri hinnangul sõltub palju ka infrastruktuurist, mis Pärnus pole just kiita. Üks kunstmuruväljak on vähe, sest treeningperioodil harjutab seal koos neli gruppi ja nii on kvaliteeti raske saavutada.

„Uus staadion sai küll valmis, aga seal saavad hästi harjutada kergejõustiklased, jalgpallurite tegevus on murul ikkagi piiratud,“ sõnab ta. See on rohkem esindusvõistkondadele ja seepärast ei saa baaside olukorraga kuidagi rahul olla. Samas oleks vaja, et ka rohkem rahvast oleks jalgpalli ümber, sest fännid on kogu maailmas mängijatele stiimuliks. Kõik tahavad nende ees mängida. Vanasti käidi ka Pärnus jalgpalli rohkem vaatamas, see oli siis noortele üks väheseid väljundeid ja staadionil käimine oli populaarne.“

Uus teetähis on Pärnu Linnameeskond

Olulisel kohal Pärnu jalgpalli taastulemisel on Linnameeskonna mängimine Premium liigas. Marko Lelovi sõnul peab esindusmeeskonnas mängimine olema iga noorjalgpalluri unistus, mille nimel töötada.

„Kindlasti annab see nii pallipoistele kui mängu vaatamas käivatele lastele palju juurde, lisab motivatsiooni ja stiimulit, et paremini harjutada,“ lausub ta.

Marek Lemsalu tõdeb, et Pärnu meeskond on üle pika aja tippjalgpallis tagasi, aga nagu näha, ega neil kerge ei ole.

„Aga tegutsetakse õiges suunas, on olemas uus kunstmuruväljak ja uus linnastaadion on valmis, varsti saadakse võib-olla ka hall. Eesti tippmeeskondade Nõmme Kalju FC, FC Levadia ja FC Flora külaskäik annab noortele kindlasti indu juurde ja lisab motivatsiooni,“ märgib kunagine keskkaitsja.

Pärnu Linnameeskonna kapten, koondises üheksa mängu pidanud Karl Palatu vaatab tulevikku optimistlikult, sest näeb mitut perspektiivikat noormängijat, kelle võimed ja oskused võiksid tulevikus rahvusmeeskonna tasemele küündida.

„Meil on juba mitu meest noortekoondises, kes on tõestanud, et on võimelised ka Premium liiga tasemel mängima, kuigi ühes nõrgemas meeskonnas,“ lausus ta. „Aga kindlasti on neil veel väga pikk tee minna, oma riigi koondises mängimine on kindlasti iga jalgpalluri unistus, kuigi see on väheste privileeg.“

Tekst: Alver Kivi
Pildil pärnakas Marek Lemsalu (vasakul) FC Flora särgis
Foto: Lembit Peegel

Artikkel avaldus Eesti - Malta maavõistluse kavas.