Poiste U17 koondis pidi tunnistama Hispaania paremust (lisatud kommentaarid)

Eelmistes alagrupimängudes oli Eesti kindlalt alla jäänud Belgiale ning Bosnia ja Hertsegoviina vastu teeniti hilisest väravast valus minimaalne kaotus. Vaatamata sellele, et Eesti oli edasipääsulootused minetanud ning turniiri seni täiseduga läbinud vastased olid paberi peal tugevamad, näitas Eesti mängu alguses südikat esitust. Eesti pidi avapoolaja keskpaigas tegema ka sunnitud vahetuse, kui vigastuse tõttu lahkus kaitseliinist Mihhail Kolobov ja tema asemel sekkus Mihkel Sepp. Pallivaldamine oli küll kindlalt hispaanlaste kasuks, ent kaitses püsiti kannatlikult ja esimese 38 minuti jooksul hoiti Hispaania nulli peal. Vastaste surve kandis vilja 39. minutil, kui paremast äärest tulnud tsenderduse suunas peaga võrku Álvaro Sánchez. Hispaanlaste minimaalse eduga mindi ka vaheajapausile. Koondise peatreener Marko Pärnpuu tunnistas, et vastane oli kõvast puust. „Tundsin, et hispaanlased tahtsid ja surusid, nende poolt ei olnud sellist suhtumist, et tuleb mis tuleb. Aus andmine – allahindlusi keegi ei teinud. Hispaania tahtis tempot hoida – võib-olla mängiti natuke pingevabamalt, aga meie jaoks oli igatpidi raske,“ sõnas ta.

Teise poolaja alguses ei olnud hispaanlaste surve nii tugev kui esimese 45 minuti jooksul, kuid sellele vaatamata õnnestus vaheajal vahetusest sekkunud Joel Casals’il lühikese aja jooksul kirja saada kaks sarnast tabamust. Hispaania ründaja noppis 57. minutil Eesti karistusalas väravavahist tagasi põrkunud palli ja saatis selle tugeva löögiga paremale posti kõrvale. Vaid neli minutit hiljem murdis ta vasakult äärelt taas Eesti karistusala lähistele ja sahistas identse löögiga võrku. Viimaseks jäänud neljanda tabamuse lisas teine vahetusmees Iker Bravo, kui suunas 71. minutil siseküljega osavalt tsenderduse võrku. „Kohati suruti meid väga alla, aga tunnetasime hästi, mis meie võimalused on. Vastaste individuaalset meisterlikkust arvestades oleks olnud väga ohtlik neid algusest peale kõrgelt suruda, aga see, kuidas poisid rabasid kaitses tööd teha, oli muljetavaldav. Palli võites läks see tihtipeale kohe uuesti kaduma, aga teisalt suutsime natuke ka ise luua – paaril korral jõudsime ka vastaste karistusalasse. Ühtegi väga head momenti ei tekkinud, aga samas pole ka midagi häbeneda. Hispaania võitis ka Belgiat 1:0 ja nad on Euroopas kõige teravamas tipus. Eks see värav avapoolaja lõpus lõi meil natuke motti maha, teisel poolajal oli ka väsimust tunda – mitte niivõrd vaimset, aga just füüsilist. Meil oli mitu mängijat, kes tegid kolm mängu järjest – meie koosseis pole veel nii ühtlane, et saaksime teha palju vahetusi ja selle juures taset säilitada,“ nentis Pärnpuu.

Hispaania teenis alagrupis täiseduga esikoha ning kuue punktiga tuli teiseks Belgia. Võõrustajamaa Bosnia ja Hertsegoviina lõpetas kolme punktiga ning Eestil paraku punktiarvet avada ei õnnestunud. „Saime ise palliga rohkem teha ja ise rohkem momente. Kõige rohkem jääb kripeldama see, et me Bosnia käest midagi kätte ei saanud. Hispaania lihtsalt oligi meist kokkuvõttes tugevam ja võttis oma. Esimeses mängus saime ehk liiga karmilt, aga maksime kooliraha ära ja kogu turniir andis meile kõigile tegelikult sellise kogemuse, mida naljalt mujalt ei võta. Saime kolme väga tugeva vastasega mängida,“ lausus Pärnpuu turniiri lõpetuseks. 

Foto: Liisi Troska/jalgpall.ee