Neidude U19 koondis naaseb Sotšist 8. kohaga

Eile lõppes tüdrukute U19 koondise jaoks Kuban Spring turniir. 7.-8. koha mängus mindi vastamisi Iraani naiskonnaga. Eesti kaotas kohtumise seisuga 1:3. Turniiri võitsid Põhja-Korea neiud, kes alistasid finaalis Venemaa eakaaslased 2:0.

Alagrupimängudes teenis Eesti ühe viigi ning kaks kaotust, lõpetades alagrupi neljanda kohaga. Kohtumistes 5.-8. koha peale pidi Eesti esmalt tunnistama Jaapani 0:2 paremust ning kaotus Iraanile jättis eestlased lõpuks 8. kohale.

Peatreener Aleksandra Ševoldajeva sõnul jäi Iraaniga mängus puudu stabiilsusest. “Vastased olid alguses aktiivsemad ja ohustasid meie väravat mitmel korral esimesel poolajal, mille tulemusena jäime 0-1 taha. Tulime teisel poolajal oma tempoga peale ja tekitasime palju ohtlikke olukordi, mis oleksid meile võinud kasvatada kuni viie väravalist vahet, kuid realiseerisime ühe. Pärast seda kaotasime keskväljal mitmed võitlused ning pärast nende poolt tagasilöödud väravat ei suudetud enam teist tagasitulekut vormistada.”

Sellised tulemused ei olnud kindlasti need, mille järgi Sotši sõideti. Seda tunnistas ka Ševoldajeva. “Praeguses arenguetapis ei saa me tüdrukutele panna eesmärgiks jõuda mingi kindla skoorini, kuna meie koondis on võrreldes enamuse siinsete riikidega oma jalgpallilises arengus paar sammu taga pool. Loomulikult valmistasid lõpptulemused pettumusi, viiest mängust saime neli kaotust ja ühe kaotusemaigulise viigi. Ütleme nii, et viiest kolm vastast olid sellised, kelle peal saime palju parandada individuaalset ja võistkondlikku mängu palliga, mis on teadagi palju raskem kui kaitsefaas.”

Lisaks kaotustele suutis Eesti turniiri jooksul lüüa vaid ühe värava, kui viimases kohtumises oli värava autoriks Elizaveta Rutkovskaja. Resultatiivsuses näeb Ševoldajeva ka väikest probleemkohta. “Selleks, et lüüa väravaid, peab olema plaan või süsteem, kuidas mängijad väravalöömissituatsioonidesse saada. Üks ja kõige lihtsam viis on muidugi pikk pall ette ja olukord olemas, kuid kui vastas on vähegi targemad mängijad, siis suudetakse taolised olukorrad elimineerida. See omakorda nõuab meie mängijatelt palju paremat tehnilist ja taktikalist sooritust pallivaldamise hetkedel, mis aga meie jaoks mängu tempo kiirenemisel on paraku tõesti üks suurimaid probleeme.”

Vaatamata veidi pettumust valmistavatele tulemustele, on Ševoldajeva kindel, et mängijad võtsid turniirilt ka midagi õpetlikku kaasa. “Räägitakse, et kaotamine õpetab rohkem kui võitmine. Olen sellega nõus ainult juhul, kui pärast kaotusi on inimene võimeline teadlikult analüüsima ja tunnistama vigu, nendest õppima ja mis kõige tähtsam - neid mitte kordama. See aga nõuab väga suurt distsipliini, teadlikkust ja suurt töövõimet. Usun, et turniiri käigus suutsime muuta mängijad teadlikumaks oma tegevusest erinevates mängumomentides ning loodame, et neil jätkub piisavalt enesedistsipliini, et õpetussõnu järgida ka pärast turniiri.”

Alagrupimängud:
EESTI - Siberi piirkond 0:0
EESTI - Krasnodari piirkond 0:1
Põhja-Korea - EESTI 0:6

5.-8. koha mängud:
Jaapan – EESTI 2:0
EESTI – Iraan 1:3