Kristian Marmor: pettumus on tõesti väga suur

Serbiale jäädi avapäeval pärast väravateta lõppenud kohtumist alla pikas penaltiseerias, Rumeeniale kaotati pühapäeval 2:4 Rumeeniale.

„Pettumus on tõesti väga väga suur, sest oma potentsiaali me ära ei kasutanud, aga kindlasti ei väärinud me oma grupis viimast kohta. Esimeses mängus Serbia vastu valitud mänguplaan toimis ning meil oli mängu normaalajal 5-6 väga head võimalust ja paar poolvõimalust, et pallid lihtsalt ei tahtnud sisse minna. Vastane see-eest ohustas meie väravat ainult kauglöökidega ja harva jõuti väravaesisel ohtlikuks muutuda. Penaltite löömine on alati loterii ja närvidemäng ning sel korral meil võidupiletit taskust võtta ei olnud.

Rumeenia mängu olulisus oli meil teada – kas kõik või mitte midagi! Aga kohe kohtumise avaminutist alates sattusime surve alla, mille põhjustas vastase kiire värav. Kui saimegi mängu tagasi, siis lasime kohe väga kiirelt endale kerge värava tagasi lüüa. Tagantjärele tarkusena julgen väita, et see mõjus meie palliga mängimise enesekindlusele ja hakkasime olukordades, kus oli vaja rahulikult tegutseda, kiirustama. See omakorda kulutas meie energiajääke, sest pidime palli taga ajama, et mänguseisu võrdsustada. Tunnistan eksimust, et oleksin pidanud kohtumises Rumeeniaga meie mängu rohkem muutma, kui oli näha, et valitud plaan ei tööta. Mängisime üksluiselt ja kui mõnes varasemas mängus on üksluisus positiivse resultaadi toonud, siis sel korral mitte,“ sõnas Marmor.

Eesti jaoks lõppes turniir vaid kahe tabamusega. „Olen nõus, et kaks väravat kahe mänguga on vähe, aga parema õnne ja realiseerimise korral oleksime juba Serbia mängus 3-4 väravat löönud. Arvan, et meie rünnaku halvas enesekindluse puudumine oma poolel palliga mängimisel ja söötude ebatäpsus ja palli käsitlemine vastase poolel, mille tõttu ei saanud korraliku rünnakut üles võtta ja mistõttu kadus distantsiline eelis vastase ees. Kui see ei viinud sihile, siis üritasime kiirete avangutega leida ründajaid, aga pall ei jäänud ette püsima või ei tulnud sealt enam häid käike. Ma ei ole nõus väitega, et me täitsa ideetult mängisime, aga meil jäi puudu kvaliteedist ja külmast peast, et "i-le" täpp panna. Teisalt olen mures, et mängijate seast ei kerkinud esile seda mängijat, kes oma individuaalse meisterlikkusega oleks mõned olukorrad meie jaoks soodsalt lõpetanud ja ainuisikuliselt meid mängu tagasi aidanud.“

Marmor lisab, et teeb kindlasti nähtust järeldused. „Loodan, et ka mängijad analüüsivad toimunut oma peas natukene. Kindlasti ei näe mind enam koondises korraga mängija ja treenerina, selle eest maksin valusalt kooliraha ja edaspidi on see välistatud.“

Kuna aasta Superfinaaliga tänavu ei kulmineeru, loodab peatreener, et kodumaal saab paar maavõistlust pidada, et end tõestada ja võidurõõmu maitsta. „Kahjuks ei ole senini teada, millal ja kus toimub sügisel toimuma pidanud maailmameistrivõistluste kvalifikatsioon. Kui see selgub ja toimumine ära kinnitatakse, siis on meil vähemalt üks võistlus veel, vastupidisel juhul jääks koondise hooaeg väga lühikeseks. Sooviks väga tõestada, et Euroliiga etapp ei olnud meie tegelik tase ja oleme enamaks suutelised. Hetkel jätkuvad koondise treeningud Haven Kakumäe rannaareenil kaks korda nädalas, teeme tööd ja proovime oma asjad veel paremini jooksma saada. Tulevase aasta koha pealt ei kommenteeriks ma hetkel midagi, teeme aasta lõpuni ja vaatame siis, millega hakkama saime ja kus oleme.“

Foto: Jana Pipar/EJL