Keith Boanas: me ei saanud teha muud, kui kaitsvalt mängida

Eesti naiste jalgpallikoondis pidas eile oma viimase kohtumise 2017. aasta EM-valikturniiril, kui võõrsil kohtuti Inglismaa naiskonnaga. Tugevatelt vastastelt tuli vastu võtta 0:5 kaotus.

Koondise peatreener Keith Boanase sõnul oli Inglismaaga mängimine Eesti koondise jaoks raske ülesanne. „Tegemist oli kindlasti tugevaimate vastastega, mängida nende kodus rohkem kui 6000 pealtvaataja ees ja kus on kohal ka BBC. Lisaks tahtsid nende mängijad ennast peatreenerile tõestada ja kindlustada oma kohta EM-ile sõitvas koondises.”

Inglismaa alustas kohtumist intensiivse survega ning esimesel poolajal suudeti eestlannade võrku lüüa kolm väravat. „Pärast närvilist algust nende kiirete ja tehniliste mängijate vastu, rahunesid meie tüdrukud veidi, hakkasid võitlema ning leidsid viise, kuidas Inglismaa tempo ja liikumistega hakkama saada. Teisel poolajal õnnestus see isegi paremini, kuigi meil ei olnud muud valikut, kui kaitsvalt mängida, isegi kui me oleks tahtnud teisiti.”

Aasta tagasi võõrustas Eesti samas valiksarjas Inglismaad ning siis purustati eestlannad lausa 8:0. Pealelööke tegid inglannad tolles mängus 30, millest raamidesse läksid 15. Võõrsil läks Eestil paremini, sest numbrid olid vastavalt 27  ja 12. „Meie eesmärgiks on alati mitte lasta vastastel meid võita rohkem kui esimeses omavahelises kohtumises. Mängijad saavutasid selle. Keegi mainis ka, et Inglismaa ei proovinud teisel poolajal enam sama kõvasti, mis on täielik jama, sest nad kindlasti tahtsid umbes 10 väravat meile lüüa. Meie mängijad kaitsesid kogu jõuga ja ma olen uhke selle üle, kui kaugele me oleme jõudnud.”

Eesti lõpetas valiksarja kahjuks ühegi punktita ning vastastele ei suudetud lüüa ka ühtegi väravat. Enda võrgust tuli pall välja korjata 33 korral. Suuremad kaotused saadi grupi kahelt tugevaimalt Inglismaalt ja Belgialt, kodus suudeti aga kõvasti vastu hakata Serbiale ning Bosnia ja Hertsegoviinale, kellele tuli alla vanduda napilt 0:1. „Valiksari oli muidugi kurb, sest me ei suutnud teenida ühtegi punkti. Meil ei olnud kahes kodumängus Serbia ning Bosnia ja Hertsegoviina vastu õnne. Tuleviku mõttes on olulisemad pingutused, mis me suutsime teha Belgia ja Inglismaa vastu teistes omavahelistes mängudes. Mängijad on teeninud palju austust enda ja üksteise vastu. Just mängijad ja treenerid tulevikus peavad kaasa aitama mängu kasvamisele ja ma loodan, et uus ajastu ja visioon, mida Eesti Jalgpalli Liit on arutanud, toetab ja julgustab seda.”

Boanasel oli see viimaseks kohtumiseks Eesti naiste koondise eesotsas ning enda sõnul tekitab see palju tundeid. “Minu jaoks on tegemist emotsionaalse ajaga, aga ma ei oleks saanud soovida paremat esitust julguse ja sihikindluse poolest, arvestades seda, mis tasemel me oleme. Viimase mängu kohapealt olen ma üsna õnnelik, olles samal ajal kurb, et minu jaoks on tegemist teekonna lõpuga.”