Paide Linnameeskonna ja Eesti U21 koondise kaitsja Sören Kaldma tegi novembris debüüdi A-koondises ja õppis kõigis neis mängudes. Ta on neljanda põlve jalgpallur ja räägib lähemalt oma läbimurdehooajast.
Said Okeaanias kirja mitte ainult kolm mängu, vaid ka ühe täismängu. Kui palju sa oma mänguaega ette teadsid?
Peatreener Martin Reim ütles, et kõik saavad mängida, aga kui palju täpselt, see selgub kohapeal. Plaan oli kasutada värskemaid mängijaid.
Kas koondisse sisse elades tuli kasuks, et oli teisigi debütante, keda juba tundsid?
Kindlasti oli kergem kohaneda. Lisaks Paide Linnameeskonna ja U21 koondise mängijatele olid Kalju päevilt tuttavad ka Karl Mööl, Deniss Tjapkin ja Trevor Elhi. Olid mõned asjad, mille kohta pidin teistelt küsima.
Näiteks mida?
Noortekoondises on igal mängijal üks särk, aga A-koondises sai särki vahetada ka poolajal. Enamik küsimusi oligi varustuse ja koosolekute kohta.
Mis koosolekutel teisiti oli?
Videomaterjali oli rohkem. Ega midagi muud olulist olnudki.
Vanadest kaladest olid teiega ainult Henri Anier, Sergei Mošnikov ja Marko Meerits. Kas oli üldse A-koondise tunnet?
Oli kindlasti. Reisimist oli päris palju, unega oli probleeme ja see nõudis kohanemist. Kui olid aga trennid ja mängud, siis oli kindlasti A-koondise tunne.
Kas Martin Reim andis sulle tagasisidet?
Pärast iga mängu toimus videoanalüüs ja mõne mängijaga rääkis Reim ka eraldi, aga kuna mina sain täismängu kirja viimases mängus ja sellele järgnes tagasisõit, siis otsest tagasisidet ma ei saanud.
Debüüt oli sul vägev: tulid vahetusest Fidži vastu sisse ja andsid kohe väravasöödu!
See oli õnnelik juhus. Võitsin palli tagasi ja tahtsin peale lüüa, aga rikošetist lendas pall Martin Millerile, kes skooris.
Kas tahtsid sellest kohast peale virutada?
Jah, sealt oleks ohtliku löögi saanud.
Kuidas sa oma esitustega tervikuna rahule jäid?
Kui rääkida ainsast täismängust Uus-Kaledoonia vastu, siis ainus asi, mis puudu jäi, oli võit. Muidugi oleks saanud ära hoida vastaste värava, kui meie koostöö oleks kaitses paremini sujunud. Mina ei oska öelda, kas oli suluseis või mitte, ise ma sellele ei apelleerinud. Piiri peal see oli.
Mis koostöös puudu jäi?
Oleks saanud väravavaht Andreas Vaiklaga suhelda. Ta pidanuks jääma väravajoonele. Või kui ta juba välja tuli, saanuksin mina minna joonele julgestama. Vastane liikus terava nurga alla ega olnud enam eriti ohtlik.
Okeaania on meile eksootiline paik. Sinna sattuvad vähesed ja veel vähesemad lähevad sinna teist korda. Kas see eksootika keskendumist segas?
Ümbrus oli tõesti teistmoodi ja bankett Fidžil oli ootamatu, aga mängu ajal unustad sellised asjad ära. Keskendumist segas mingil määral võibolla see, et esimesel minutil pärast spurti tõmbas klapi kinni ja hingata polnud midagi. Pidid leidma lisa eikusagilt. Keha polnud sellega harjunud.
Paide Linnameeskond sai Premium liigas 6. koha. Said korraliku koormuse. Mida sa enda kui jalgpalluri kohta teada said?
Päris palju. Enesekindlus ja kvaliteet palliga tegutsemisel tõusis, samuti mängu lugemine. Hakkasin paremini tajuma, mis mu ümber toimub. Kui võrrelda hooaja algust lõpuga, siis leidsin stabiilsuse. See oli ikkagi esimene täishooaeg Premium liigas.
Kas klubivahetust ei pidanud kahetsema?
Kalju põhis ma ju ei mänginud ja duubel langes esiliiga B-sse. Treener ütles, et tema mulle esindusmeeskonnas sel hooajal mänguaega ei näe. Pakuti laenuleminekut eri klubidesse. Need variandid ei sobinud. Lõpetasime lepingu ja leidsin Paide. Klubivahetust ei pidanud ma kahetsema.
Mida Paide peatreener Slava Zahovaikolt juurde õppisid?
Meil olid väga põhjalikud videoanalüüsid. Enne mängu õppisime tundma vastaste mängu ja pärast mängu analüüsisime oma mängu. Trennides rääkis Zahovaiko ka individuaalselt mängijatega. Erki Kesküla juhtis tähelepanu paljudele detailidele, mis aitasid ja millele ise ei osanud mõeldagi.
Näiteks?
Erki rääkis, et kui teine keskkaitsja annab söödu, siis esimene puude peaks olema diagonaalis vastasest eemale. See tegi rünnaku ülesehitamise kergemaks.
Teil oli väga noor koosseis. Kas pidanuks vanemaid mängijaid ka olema?
Kui meil oli juulis ja augustis mõõn ja meie kõige kogenum mängija Andre Frolov oli vigastatud, siis oli küll tunda, et oleks vanemaid ka vaja. Neid, kes suudaks pea külmana hoida ega laseks endale rumalaid väravaid lüüa. Viimases ringis leidsime stabiilsuse.
Kas sa InStati statistikat ka jälgid?
Poole hooaja pealt hakkasin seda korraga meilile saama. Hea on see, et seal on videoklipid mänguolukordadest. Varem vaatasin alati mängu täispikkuses üle, eriti need hetked, kus oli probleem või teadsin, et midagi oli valesti. Statistikanumbritele otseselt palju tähelepanu ei pööranud. Kui aga õhuvõitluste puhul nägin, kui palju olin neid võitnud või kaotanud, siis teadsin, miks on arvud sellised.
Millele pead rõhku panema?
Rõhku peab kõigele panema. Kaitsele ja rünnakule. Võimsamalt peab vastaseid peatama, peab looma endale mentaalse hoiaku, et minust läbi ei minda! Samuti rünnaku ülesehitamine: kvaliteetsed söödud maast liinide vahele.
Mängus Uus-Kaledoonia vastu jäi silma, et liikusid palliga väga julgelt üles.
Kui ma palliga seisan, siis vastased seisavad samuti. Kui liigun, liiguvad ka nemad ja mulle avanevad sööduvõimalused.
Kas näed end keskkaitsjana?
Olen sel positsioonil harjunud ja see on hakanud mulle sobima. Samas võtan end siiski universaalina, kes võib mängida ka keskpoolikus, nagu ma Fidži ja Vanuatu vastu ka koondises tegin.
Oled neljandat põlve jalgpallur. Nii isa Sten kui ka vanaisa Toomas Kaldma olid mängijad ja kohtunikud. Kas nendega muid jutte ka peale jalgpalli ajate?
Jalgpall on tihtipeale peateema, aga eks meil on ka muid jutte.
Kas isa käib mänge vaatamas ja pärast õpetab?
Isalt saan iga mängu kohta tagasisidet. Ta käib vaatamas umbes 90% mu mängudest või vaatab ülekannet. Küsin ka ise temalt nõu. Vanaisa annab ka väikeseid näpunäiteid.
Kas isa rõhutab positiivset või otsib vigu?
Mõlemat. Ta leiab alati positiivset, aga vahel on videos välja otsinud need kohad, kus tegin valesti, ja ta seletab, mida ja kuidas peaks paremini tegema.
Näiteks?
Kui mängisin keskväljal, soovitas ta selja taga olevat vastast käega kontrollida. Paljud tippmängijad sirutavad käe selja taha välja, et teada, kus vastane asetseb.
Vanaisa Toomas Kaldma oli andekas ründaja ja on rääkinud, et talle hakkas kuulsus pähe. Kas sul on ka vahel nina püsti läinud?
Võibolla väga noorena hetkeks. Kalju duublis olin mingil hetkel kõige vanem ja seepärast kõige autoriteetsem. Aga ma tean, et ma pole perfektne mängija ja pikk tee on minna. Olen kahe jalaga maa peal.
U21 koondis on näidanud sitket mängu, aga võite ei tule. Miks?
Kirss on jäänud tõesti tordile panemata. Me ei suuda mingil vajalikul hetkel mängu rahustada ja allume vastaste domineerimisele. Väljakul jääb liidrist puudu. Oleme andnud punkte ära standardolukordadest ja lõpuminutitel! EM-valiksarja võinuks mängude järgi otsustades alustada kuue punktiga, aga ...
Millal A-koondisse algrivistusse murrad?
Järgmisel aastal tahaks U21 koondise valiksarja lõpuni mängida. Aga ma olen ambitsioonikas. Miks mitte järgmisel aastal A-koondise kutse teenida? Näen vaeva ja annan endast parima, et see kutse tuleks.
Lugu ilmus jaanuarikuu Jalkas
Tekst: Indrek Schwede
Pildil Sören Kaldma takistamas Hispaania U21 koondise mängijat, Madridi Reali hingekirja kuuluvat Dani Ceballost
Foto: Jana Pipar/EJL