JALKA | Brent Lepistu: keskpooliku ümber on 360 kraadi tegevust!

Mis on sinu elu tähtsaim otsus, mis on mõjutanud sinu mängijakarjääri?
(Jürgen, Mustla)
Noorena meeldis mulle tegeleda mitme ekstreemspordialaga ning ilmselt nende kõrvalejätmine ja ainult jalgpallile keskendumine oli otsus, mis tuli mu karjäärile kasuks.

 

Kui vanalt olid täiesti kindel, et jalgpall toob leiva lauale?
(@renezahkna)
Kinnisidee, et tahan tippjalgpalluriks saada, on mul olnud juba väga väikesest peale ja uskusin, et sellega võib leiba teenida küll. Aga kui rääkida hetkest, kui endale seda päriselt teadvustasin, siis see oli ilmselt ajal, kui olin Flora duublisse jõudnud. Siis olin suhteliselt kindel, et see on võimalik. Ega ma tegelikult ei olegi kunagi mõnele muule karjäärivõimalusele mõelnud, sest minu usk ja tahtmine jalgpalluriks saada on olnud kogu aeg nii suured, et polegi kaalunud muid variante.

Missugune roll on lapsevanemal sinusuguse sihikindla ja ägeda spordimehe kujunemisel?
(Sirje)
Minu puhul oli mõlemal lapsevanemal hindamatu roll. Alustades sellest, et kui olin väike poiss, siis viidi mind trenni ja tuldi järele, osteti õiget varustust ja toetati igas olukorras. Kunagi ei ole mind surutud mõne muu huvi või hobi poole. Mu vanemad nägid, et mul on jalgpall hinges, ja nad on mind terve karjääri tõesti kogu aeg toetanud. Olen neile väga tänulik selle eest!

Millise tippmängijaga sa kõige rohkem sarnaned oma oskuste ja mängustiili poolest?
(Janar, Tartu)
Võibolla Steven Gerrardiga. Ühest küljest selles osas, et kui arvesse võtta tema söötmist, siis ta oli alati see, kes söötudega meeskonnale väga kasulik oli. Ning teiseks Gerrardi kirg ja tahe: tema silmades paistis alati põlemine ja tahtmine minna meeskonna heaks ükskõik millest läbi. Ka mina olen sellist tüüpi, sest ma vihkan kaotamist ja annan endast alati 100% – seda isegi siis, kui tegu on näiteks sõbraliku piljardimänguga.

Millise jalgpalluriga tahaksid üheks päevaks kohad ära vahetada?
(@_haraldhytt_)
Ronaldinho on olnud mu iidol ja kui saaksin üheks päevaks olla tema, et teha palliga samasuguseid asju ja olla ise selle juures sama positiivne, siis see oleks väga mõnus kogemus.

Kas Infoneti ja Levadia ühinemine tuleb Florale kasuks või kahjuks?
(Vitali, Tallinn)
Mina näen seda selliselt, et üks tugev konkurent on liigas vähem ja see ei saa väga kasulik olla. Kui klubi tahab areneda ja ka Euroopas edukas olla, siis peaks saama võimalikult palju tugevaid mänge, aga nüüd, kui üks kõva vastane on liigas vähem, jääb tugeva meeskonna vastu neli mängu pidamata. Usun, et pigem teeb selline olukord Eesti tippklubidele kahju.

Mis on sul kõige eredamalt meeles 2012. aasta U19 EMilt?
(Roman, Narva)
Kõige eredamalt on mul meeles mäng Hispaaniaga. Mängisin number 10 positsioonil ja ma pole oma elus veel üheski mängus nii palju palli järel jooksnud kui seal mängus. 60. minutiks olid mul jalad tõesti krampis ja palusin toonaselt peatreenerilt Arno Pijpersilt vahetust. Ta vaatas minu poole ja ütles nii: “Sina, poiss, mängi edasi. Ei tule mingit vahetust.” Olin tol momendil Arno peale väga kuri ja mäletan siiani, kuidas vastaste mängija Suso tegi seejärel mulle tallaga jalgevahelt. Sellel hetkel oli see päris alandav tunne. Aga tagantjärele olen Arnole väga tänulik, et ta mind välja ei võtnud ja sain 90 minutit mängida nii kõrgel tasemel jalgpalli. Usun, et see on mulle mängijana kasuks tulnud.

Milline on olnud sinu senise karjääri kõige kriitilisem hetk?
(@rekkerpoiss_)
Neid momente on olnud kaks. Esimene oli siis, kui olin 14–15aastane noormängija ning mul avastati sääreluus kasvaja. Esimene arst ütles konkreetselt, et ma ei mängi enam kunagi jalgpalli – kujutage ette, mida see noorele mängijale vaimselt teha võib? Aga õnneks ei andnud ma alla ja suutsime leida arsti, kes mu terveks tegi. Sealt edasi kulusid mõned aastad, kuni suutsin end noortetasemel taas kõrgele mängida ja kõik liikus ülesmäge, sain ka oma esimese koondisekutse. Siis visati mulle uuesti toigas kodaratesse, kui pidin minema kaitseväkke ja kolme kuu asemel seal 11 kuud olema. See aeg oli mulle vaimselt kirjeldamatult raske.

Kas teenisid oma esimese välislepingu õigel ajal?
(Jana, Haapsalu)
Eks ma lootsin nagu iga noor jalgpallur, et saaks võimalikult kiiresti välismaale, aga arvestades seda, milliseid takistusi ma olen ületama pidanud, võib öelda, et see esimene välisleping tuli sellel hetkel, kui seda vaja oli ja ma selleks valmis olin.

Millist mängijaomadust või elementi tahaksid enda puhul kõige rohkem parandada?
(Hendrik, Rapla)
Arenguruumi on igas aspektis, aga tooksin välja, et tahaksin parandada töövõimet just jooksu mõttes. Sellega siin Norras ka praegu juba kõvasti tegelen. Teine aspekt on palliga surve all mängimine ja palli hoidmine, õigete otsuste vastuvõtmine, kui oled surve all. Usun, et see on minu positsioonil kõige olulisem.

Kes on su iidolid?
(Henri, Tallinn)
Minu esimeseks iidoliks oli David Beckham ja pärast teda Ronaldinho, kelle peal alati silm puhkas. Aga praegu on raske öelda. Eks ma vaatan ikka keskpoolikute poole ja proovin eri tippmängijatelt erinevaid häid omadusi omaks võtta.

Millist oma tiimikaaslast Florast hindad kõige paremaks?
(Kaspar, Jõgeva)
Siin ei ole küsimust: väike grusiin Zaka (Zakaria Beglarišvili – toim.) on palliga mängides ikkagi teistest üle. Mina austan jalgpallis just palliga mängimist ja loovust ning selles talle vastast pole. Ta võib nii trennis kui ka mängudes teha palliga asju, mis on meeskonnale kasulikud, aga jalgpallikunstilises mõttes väga nauditavad. Seda meest võiks nimetada ka Eesti liiga Ronaldinhoks!

Mille poolest erinesid sinu jaoks 2015. ja 2017. aasta meistritiitel?
(Urve, Tallinn)
2015. aastal olin enamiku aastast kaitseväes ja tegin kaasa ainult seitsmes mängus, nii et selle tiitli saamise järel tundsin ikkagi sisimas, et see pole päris minu enda tiitel. Jah, kuulusin meeskonda ja usun, et nendes seitsmes mängus olin väga vajalik lüli, aga ikkagi olid alateadvuses tunded, et ma pole sellega rahul. Mõtlesin, et tahan järgmise tiitli saada moel, et olen kindel põhimees ja otsustaja, see andis indu ka eelmise aasta tiitli võitmiseks.

Mis tunne on uues klubis olla? Mis on seni kõige raskem olnud?
(@raiko.ilves)
Linn on eluliselt väga ilus, kõik on käe-jala juures. Selles mõttes on see hea rahulik koht, kus ainult jalgpallile keskenduda. Aga kui rääkida raskustest, siis tase on ikkagi hoopis teine kui Eestis. Kui alguses testimas käisin, siis ei tundunudki tase nii hea, aga see tuli sellest, et mina tulin ennast tõestama, aga teised valmistusid juba puhkuseks. Nüüd on pilt hoopis teistsugune, tempo ja füüsilisus on siin hoopis teised. Meile teeb näiteks trenne Norra olümpiakoondise treener, kelle käe all treenime plahvatuslikku jõudu ja kiirust, ning mina pole oma elus veel nii raskeid trenne teinud. Aga mulle meeldib, et on nii raske, sest siis on teada, et see tuleb meile hooajal kasuks.

Kas usud, et Flora tuleb 2018. aastal jälle Eesti meistriks, kuigi meeskonnast on lahkunud mitu põhitegijat (sina, Rauno Sappinen, Joonas Tamm)?
(Lennart, Tartu)
Olen ka ise selle peale väga palju mõelnud ja pean ütlema, et kuna peale mitme põhimehe lahkus ka mullune peatreener, siis on Eesti meistritiitli kaitsmine ütlemata raske ülesanne. Sisimas muidugi loodan väga, et nad saavad sellega hakkama, aga see nõuab väga palju tööd.

Kas plaanid Norras kohalikku keelt ka õppima hakata?
(Marten, Kuressaare)
Juba vaikselt õpin seda: sain kodustelt norra keele õpiku kaasa ja leidsin ka väga hea ja lihtsa rakenduse, kus saab keelt omandada. Võtsin eesmärgiks, et üritan võimalikult ruttu norra keele suhu saada.

Kas oled kunagi tahtnud mängida ka mõnel muul positsioonil peale keskpooliku?
(Peeter, Valga)
Päris väikesena olin pigem ründav poolkaitsja, kuid kuna mu kiiruslikud omadused pole tippjalgpalli jaoks nii head, aga mängulugemine ja platsinägemine on heal tasemel, siis sain üsna ruttu aru, et mulle meeldib just keskpoolikus mängida. See on minu arust kõige põnevam ja raskem positsioon! Keskpoolikuna on sul 360 kraadi raadiuses igal pool action, samas kui näiteks äärepoolikus on sul 180 kraadi ulatuses küljejoon, kus ei toimu ju midagi. Keskpooliku positsiooni juures meeldib mulle just selle mitmekülgsus.

Mis on hea kapteni kolm omadust?
(Henri, Tallinn)
Esiteks: platsil olles pead kõikide mängijatega leidma ühise kontakti ja suutma luua selle õhkkonna, et kõik on ühise asja eest väljas. Teiseks: kui meeskond mängib tujutult või on rasked hetked, siis peab kapten olema see, kes näitab initsiatiivi. Seda võib teha näiteks kontaktides jõulisemalt mängides või suhtlustasandil rohkem häält tehes, et meeskond üles ärkaks. Kolmandaks: kapten peaks suutma ka väljaspool väljakut luua vaba ja lõbusa õhkkonna. Aga samas peaks ta ka valvama, et näiteks trennides see õhkkond liiga läbuks kätte ei läheks, ja kui vaja, tuleks mehi utsitada, et kõik oleksid 100% trennis kohal.

Kuidas tundsid ennast rahvuskoondise debüüdi ajal? Mida mäletad sellest kõige eredamalt?
(@original_luukas_12)
Närv oli ikkagi sees, kui olime seal Kataris, kus meil väga hästi ei läinud. Mäletan, et poolajaga löödi meile mitu väravat ja Katari mehed liikusid sealses soojas kliimas ikkagi meie meestest elastsemalt ja kergemalt. Meil olid päris suured raskused, et mängus sees püsida.

Sinu vastu tunti huvi ka muudes klubides, aga miks otsustasid just Kristiansundi kasuks?
(Joonas, Tallinn)
Oli tõesti huvi ka kõrgematelt klubidelt, aga minu arust on välismaale siirdudes kõige tähtsam, et saaks kogu aeg mänguaega. Selles võtmes on Kristiansund mulle parim valik, sest usun, et siin on veidi lihtsam ennast põhikoosseisu mängida.

Lugu ilmus märtsikuu Jalkas

Tekst: Kadi Parts
Foto: Brit Maria Tael/EJL