INTERVJUU: Martin Reim: Venemaa vastu kaitsesse istuma ei lähe

U-21 koondist ootab laupäeval ees printsipiaalne EM-valikmäng Venemaa noortega. A. Le Coq Arenal toimuva kohtumise eel vestles portaal jalgpall.ee koondise peatreeneri Martin Reimiga.

Kuidas esmaspäevane A-koondise mäng tundus?
Ütleme, et esimene poolaeg oli täitsa okei, mängus oli elu ja meeleolu. Asjad tulid kuidagi paremini välja, teine poolaeg vajus vahetustega mängurütm ära ning rünnak vaibus. Mängijad olid natukene passiivsemad ning mäng oli võrdsem.

Kas ja kui palju on sinu käest järelkasvu osas nõu küsinud Magnus Pehrsson?
Nõu ta otseselt pole vajanud, aga eks mõndade mängijate kohta on küsinud. Põgusalt oleme millestki rääkinud. Eks noortele ole A-koondise sõprusmängud vajalikud, et meeskonda sisse sulanduda. Meie eesmärk ongi A-koondise valikusse võimalikult palju mängijaid toota. Mida rohkem sinna mängijaid saab, seda paremini oleme tööd teinud.

Kas Liivaku A-koondise debüüt mõjutab kuidagi tema U-21 mänguaega?
Kokkulepe jäi, et ta on olemas. Mõned mängijad jäävad A-koondise juurde, teised on kaartidega väljas. Valik on niigi väikseks jäänud.

Kas Venemaa vastu on teine tunne mängida või on kohtumine nagu iga teine?
Eks valiksarjas ole kõik väga pingelised ning sarnased mängud. Kui me viimast kohtumist ei arvesta (võõrsil 0:8 kaotus Taanile – toim.), siis on kõik mängud tasavägised olnud. Viimane mäng läks igatpidi väga-väga aia taha. Nüüd tuleb sellest üle saada ja mängijad, kes meil kasutada on, peavad tunduvalt parema mängu tegema. Kui midagi viltu läheb ja pole ideaalselt valmistunud, võib selliseid asju juhtuda. Eks Taanis oli algkoosseisus suuri probleeme, mängijaid oli puudu, eks ta mingi jälje jättis. Loodan, et kõik õppisid sellest. Nüüd on natukene sarnane olukord, et kõiki parimaid pole võimalik kasutada, aga loodan, et näitame julget mängu ning võitleme punktide eest.

Kas üritate seda Taani mängu unustada või saab sealt midagi õppida?
Ütleme nii, et eks seda ole keeruline analüüsida. Juba 15 minutiga kaks punast ja kaks penaltit. Keskkaitsjad ei vedanud välja, võib-olla ka poolkaitses polnud head koosseisu. Mängijad, kes platsil olid, oli hetke parim valik. Selline see olukord oli, nad ei olnud mänguks valmis ning Taani karistas meid julmalt ära. Mängu lõpp oli juba selline, mida haruharva juhtub.

Venemaale kaotasite novembris 1:0. Millest tookord puudu jäi?
Seal tegime väga korraliku mängu, esimesed 20 minutit olime surve all, kuid suutsime ellu jääda. Teine poolaeg oli meil isegi veidi initsiatiivi ning mõned väravavõimalused. Kui me suudaksime laupäeval sama võitluslikult ning organiseeritult mängida, siis on kõik võimalik. Kõigepealt vaatame, kes hea tervise juures on ning siis nuputame võimalikult hea mänguplaani välja. Kindel on see, et ainult kaitses istuma ei hakka. Paljud on juba jõudnud A-koondise vaatevälja, aga aga kui on veel tahtjaid, siis nad peavad palliga suutma mängida. Kartma me ei hakka, otseselt riskima ei lähe, aga üritame julgelt mängida. Seepärast võib kaitses tulla ka keerulisemaid olukordi, kus peab üks-ühele hakkama saama, aga see ongi suur jalgpall.

Kas venelaste juures saab ka mingi nõrkuse välja tuua?
Individuaalselt on nad üks meie alagrupi parimaid võistkondi. Võib-olla nende võistkondlik mäng on veidi kehvem ja seal annavad järgi, aga seegi ei tähenda, et see nõrk oleks. Eks tuleb alguses vastu pidada ja mida aeg edasi, seda rohkem hakkavad nemad kangutama ja tekib meil võimalusi. Karta ei ole midagi.

Senise seitsme valikmänguga on koondis löönud viis väravat. Tundub veidi vähe.
Viimane mäng rikkus asja ära, sinnamaani olime endale lasknud päris vähe väravaid lüüa. Eks alati tahaks rohkem lüüa, aga oleme suutnud normaalselt punkte koguda ja peale Taani mängu võib-olla ainult kodumäng Andorraga on kripeldama jäänud (1:1 – toim.). See oli kehv, me oleks suutnud paremini teha. Ülejäänud mängud on korralikud olnud ja loodame, et vahepealne šokk on üle läinud.

Kas puudu jääb väravavõimalustest või realiseerimisest?
Eelmisel aastal olid meil põhiründajad Hannes Anier ja Artur Rättel, kes ei olnud üheski mängus ideaalvormis. Küll olid traumajärgselt tulnud või olid võistkonnata ja mängupraktikata. See aasta on lisanud Frank Liivak ja Bogdan Vaštšuk, kes annavad variante juurde. Valikmängudes on viiest väravast kolm löönud kaitseliin. Eks ründajatelt ootan väravaid rohkem, aga eks mängud ole tugevad, momente üleliia palju ei teki. Need üks-kaks võimalust tuleb ära realiseerida.

Foto: Lembit Peegel