INTERVJUU: Markus Lukk: tahaksin mängida mõnel suurturniiril

Möödunud aasta parimaks rannajalgpalluriks valitud Markus Lukk usub, et Eesti koondise paremad päevad on veel ees. Väravavaht rääkis portaalile jalgpall.ee, et soovib pääseda mõnele suurele turniirile.

Mis mõtteid tunnustus tekitas?
Alale on palju aega ja energiat antud ning on tore, kui oled oma mänguga silma jäänud. Olin nominent juba kolmandat korda ja oli ka aeg see tiitel lõpuks saada. Väravavahi valimine parimaks on teatud mõttes siiski pretsedent, sest üldiselt väravavahid sellist tunnustust tihti ei saa.

Mis sa arvad, mis selle tiitli tõi?
Eelkõige korralikud esitused koondise eest Pärnus toimunud Euroliiga finaalturniiril ja oluline roll meeskonna mängus. Olin palju abiks ründefaasis, lõin ka palju väravaid ja Ungari vastu koguni kolm. Ilmselt jäin siis sellega nii publikule kui ka žüriile silma. Aga ma poleks seda tunnustust saanud, kui me poleks Peugeot meeskonnaga kodust liigat ära võitnud.

Kuidas ise oma mullust hooaega hindad?
Olen perfektsionist – alati saab paremini ja eelkõige liigas, aga ka Euroliiga finaalturniiril jäi i-le täpp peale panemata. Oleks saanud meestele veel rohkem abiks olla ja seepärast panen hindeks nelja.

Oled mänginud suurt jalgpalli Tallinna Levadia duubli eest Esiliigas ja Nõmme Kalju FC särgis ka kõrgliigas. Milline on peamine erinevus, kui seisad rannajalgpallis väravas?
Olukorrad vahelduvad kiiremini, väravavaht on mängu rohkem kaasatud, vastase poolt võib alati midagi oodata ja seepärast tuleb olla valvas. Tõrjeid tuleb mängu jooksul teha rohkem. Rannas ei tasu iga sisselastud värava pärast meelt heita, iga seisu on võimalik parandada ning siin saab meeskonda aidata. Rünnakul saab rohkem sekkuda ja aktiivselt kaasa teha. Nii on meeskonnal üks ründaja lisaks.

Kuidas ja millal jõudsid rannajalgpalli juurde?
Aastat ei mäleta, aga koondisega mängisin esimest korda 2007. aasta MM-valikturniiril Prantsusmaal ja siis jäi pisik lõplikult sisse. Samas on keeruline vastata, miks ma suurest jalgpallist ära tulin. Hooaeg oli palju pikem ja ei õnnestunud nii hästi esile tõusta, kui oleks tahtnud. Rannas mängimine sobis õppimise ja tööga rohkem kokku. Oma roll on kindlasti ka koondisel, sest sai hakata rahvusvahelisel tasemel mängima. Ei taha seda kehvalt teha ja see sunnib ka trennis rohkem pingutama. Kuna Nõmme Kaljus oli läbi treeneri Fredo Getulio side olemas ning üleminek loogiline ja lihtne.

2013. aastal mängisid ka Jaapanis Tokyo G.C. Nerine ridades. Mida seal enda jaoks õppisid?
Sain läbi erinevate aspektide aru, kuidas areneda ise ja läbi meeskonna. Tegime koos palju trenni, mängisime tugevate vastastega. Nende tase on väga kõrge, sest Jaapani koondis on MMil jõudnud veerandfinaali. Minu jaoks oli väljakutse end teistele mängijatele väljakul selgeks teha ja see oli jaapani keeles keeruline. Klimaatilised tingimused olid palju raskemad kui Eestis, sest seal oli palav ja niiske, meil on selliseid päevi väga harva. Seepärast pidi olema heas füüsilises vormis ning hooajaks ettevalmistusel peab sellesse tõsiselt suhtuma.

Kindlasti on võimalik veel paremaks mängijaks saada. Mida pead sa ise veel tähtsaks ja oluliseks enda juures väravavahina arendada?
Eks ikka kõigis elementides on vaja juurde panna. Oluline on see, et oleksin kogu aeg mängus sees ja et see ka toimiks. Füüsiline konditsioon peab olema hea, et väljakul kõike teha, mida vaja ja tahad. Selleks tuleb end igal aastal üha targemini ette valmistada. Ka taktikaline koostöö meeskonnaga peab paranema. Üksi ei tee rannajalgpallis midagi. Vaja on, et mängijad teaks liikumisi ja kombinatsioone. Veel tuleb kindlasti parandada isiklikku tehnikat, sest liival on see hoopis midagi muud kui muruväljakul.

Mis eesmärgid oled endale veel seadnud?
Tahaks koondisega veel hästi esineda ja paneks mingi märgi maha, et pääseks mõnele suurele turniirile nagu Euroliiga või MM. Ala on haaret laiendamas ja sooviks edukas olla. Klubis ei tule kõne allagi vähem kui meistritiitel. Kevadel tahaks edukalt mängida Meistrite liigas ja olla paremal tasemel kui mullu.

Kaua mängid veel tipptasemel rannajalgpalli?
Ma ei ole endale sellist konkreetset tärminit maha pannud. Muidugi kuni tase ja tervis lubab ning kuni tulevad uued ja paremad mängijad peale. Praegu jaksu veel on.

Foto: Jana Pipar