INTERVJUU: Katrin Kaarna: turniir oli väga ühtlane

Neidude koondis naasis täna hommikul Kuban Springilt, kust võeti kaasa kaheksas koht. Portaal jalgpall.ee vestles noortekoondise treeneri Katrin Kaarnaga, kes leidis, et turniiril oli ühtlaselt hea tase.

Kaotasime veerandfinaalis Slovakkiale, kes pääses hiljem finaali. Kas see näitas turniiri ühtlast taset, ebaõnne või mõlemat?
Pigem näitas seda, et need võistkonnad, kes esimese kaheksa hulka tulid, olid ühtlased ja korraliku mängu puhul oleks võinud seis meil minna ühele või teisele poole. Finaalis Venemaa domineeris ja oli selgelt teistest üle, aga ülejäänud võistkonnad olid ühtlasel tasemel. Selle tõestuseks on ka asjaolu, et Poola pidi poolfinaalis tunnistama slovakitaride paremust, sest Poola on väga tugev ning mõned aastad tagasi suutis nende U-17 võita ka Euroopa meistritiitli. Kõik vastased turniiril olid tugevad ning saime häid mänge.

Sa ütlesid, et Venemaa oli turniiril teistest üle. Milles see kõige enam väljendus?
Neil oli igal positsioonil väga hea mängija ja olid tehniliselt väga võimekad. Nad olid väga kiired, võimsad. Neil oli väga hea väravavaht, keskkaitsja ning kaks ründajat ees, kes suutsid palliga väga hästi liikuda ja enamik rünnakutest lõppesid löögiga.

Kuidas sa meie koondise esitusega rahule jäid?
Täiesti rahule ei saa ju jääda, sest saime kaheksanda koha. Olgem ausad, viimased kaks mängu rikkus ära ka kohtunik, sest see ei ole normaalne ühelgi tasemel, et kahe mängu peale annab sama kohtunik kaheksa penaltit mängust. Kohtunik oli ikka kohutav – ta ei lubanud ühtki kehalist kontakti ning see mäng väljakul ei meenutanud enam jalgpalli.

Venemaa II vastu võitlesid meie tüdrukud lõpuni ja ei saa ühtki paha sõna öelda, aga kaotada viimases mängus 3-4 aastat noorematele on natuke halb. Viimase mänguga ei saa kuidagi rahule jääda.

Kõige suurem probleem on meil väravate löömine, rünnakute lõpetamine. Mängust lõime me ühe värava, teised olid standardolukordadest ja ka see värav, mis me mängust lõime, polnud tegelikult ka väga hästi välja mängitud.

Millised mängijad paistsid silma individuaalselt?
Hea oli näha uusi mängijad ja neid, kes tegid seal turniiril oma debüüdi ja said väga hästi hakkama. Loomulikult lootsime palju mitmelt kogenumalt võtmemängijalt ning näiteks Ketlin Saar ja Saron Läänmäe tegid väga hea turniiri, teised olid natuke ebastabiilsemad. Kui ka teised kogenumad mängijad oleksid suutnud olla stabiilsemad, siis poleks finaalikoht olnud midagi liialt ulmelist.

Meie mängijad pallivad Expert liigas ja Esiliigas. Kuidas on see võrreldav mõne suurema riigiga, kas noortekoondised treenivad eraldi või mängijad võistkondade eest erinevate naisteliigades?
Kõikide kohta ma väga täpselt ei oska öelda, aga näiteks see Slovakkia võistkond on koos elanud ja treeninud kaks aasta akadeemias, mida oli ka näha, sest nende mäng oli aastaga oluliselt paranenud. Kuna suvel on U-19 EM-finaalturniir Iisraelis, siis on ka nende naiskond koos akadeemias olnud kaks-kolm aastat. Venemaal on mängijad erinevates naisteliigades ja näiteks Rumeenia noortekoondis on moodustanud enamuses kahe tugeva naiskonna noormängijatest.

Millised eesmärgid sul U-19 koondisega on? Sel turniiril võis küll kasutada ka 1996. aastal sündinud mängijaid, aga valikturniiril enam ei tohi.
EM-valikgrupp (Portugal, Norra ja Iisrael – toim.) on meil päris tugev ja kuna sellesse vanusesse, eriti 1998. vanusekäigust, tuleb aina uusi juurde, kel väga palju kogemusi ei ole, siis tuleb selline õppimise aasta vanemate kõrval. Loodetavasti suudavad nad järgmisel aastal koos U-17 koondisest tulevate mängijatega luua hea naiskonna, kellega saaks ka tulemuse peale hakata mõtlema. Tuumik on sellel võistkonnal hea ja enamik nendest olid meiega ka turniiril, sest vanemaid mängijaid oli meil kaasas vaid neli. Ootan uutelt mängijatelt arengut ja vanematelt mängijatelt stabiilsust nii koondistes kui koduklubides. Hea mängija peab suutma oma latti tõsta ja areneda.

Foto: EJL