INTERVJUU: Kari-Andri Kask: Euroliiga Superfinaal toob rannavuti tipptaseme

20.-23. augustini toimub Pärnus rannajalgpalli Euroliiga Superfinaal, kus osalevad 16 tippkoondist. Eesti Rannajalgpalli Liidu juht Kari-Andri Kask sõnas portaalile jalgpall.ee, et suvepealinnas saab näha ala tipptaset.

Kui suur sündmus on Euroliiga Superfinaal?
See sündmus on rannajalgpalli maailmas sama tähtsusega nagu Eesti saaks jalgpalli Euroopa meistrivõistluste korraldamisõiguse. Tegemist on Euroopa ühe tähtsaima rannajalgpalliturniiriga, kus saavad õiguse mängida vaid Euroopa parimad rahvuskoondised. Kuu aega enne Superfinaali toimumist peetakse Portugalis FIFA rannajalgpalli maailmameistrivõistlused ja on väga reaalne, et Eestisse sõidab ka värske maailmameister, mis lisab niigi atraktiivsele turniirile lisavürtsi. Eelmiste aastate kogemusele tuginedes on kindel, et Eesti publik saab näha Pärnu rannaliival mängimas selliseid tippmeeskondi nagu Portugal, Hispaania, Itaalia ja Venemaa. See on midagi väga erilist.

Kui palju tuli selle võistluse siia saamiseks vaeva näha ja lobitööd teha?
Palju reisimist, lobitööd, pikki tööpäevi ja -öid on tulnud kõvasti teha. Kuid ma rõhutaksin, et see protsess ei ole olnud piin, vaid vastupidi – see on olnud põnev, väga hea väljakutse ning oleme suutnud väikese Eesti tuua suurele rannajalgpallikaardile.

Mis sai lõpuks Pärnu valikul määravaks?
See on olnud pikk protsess. Eesti rannajalgpalli rahvuskoondis kutsuti ellu 2007. aastal ja sellest ajast on lisaks koondise arendamisele olnud eesmärgiks tuua mõni Euroopa turniir ka kodupubliku ette. Ainult lobitööst ei piisa, olulisem on veel see, et riigi rahvuskoondis oleks konkurentsivõimeline ning oleks hästi toimiv rannajalgpalliliiga. Oleme jõudnud Eesti rannajalgpallis sinnamaani, et need tingimused on hästi täidetud. Mul on eriti hästi meeles 2012. aasta MM-valikturniir, kus 2005. aasta rannajalgpalli maailmameister Prantsusmaa suutis meie vastu alagrupimängu viimase minuti väravast 4:3 võita ja prantslased olid nii õnnelikud nagu oleksid maailmameistritiitli võitnud. Eesti alistamine pole kellelegi enam lihtne. Pärast mängu Prantsusmaaga istusime FIFA ametnikega tribüünil ning kuulsin Eesti kohta väga kiitvaid hinnanguid. Mul oli sellises meeldivas õhkkonnas võimalus rääkida rohkem Eesti rannajalgpallist, meie randadest ja uurida, mis võimalused oleksid väikesel põhjamaal korraldada mõni Euroopa rannajalgpalliturniir. Seal see mõte esmakordselt tõsisemalt esile tõusis.

2013. aastal, kui FIFA rannajalgpalli maailmameistrivõistlused toimusid eksootilisel Tahitil, õnnestus meil oma aktiivse lobitööga ja heade suhetega meelitada Tahiti rahvuskoondis paar kuud enne suurturniiri Eestisse Pärnu randa ja korraldada maavõistlus Tahiti ja Eesti rahvuskoondiste vahel. See oli hullumeelne ettevõtmine nii organiseerimise poole pealt kui ka finantsiliselt, kuid otsustasime koostöös jalgpalliliiduga, et teeme ära. See oli järgmine tähtis samm Eesti rannajalgpalli jaoks, kuna sel aastal jälgiti Tahiti koondist erilise tähelepanuga ja kõike, mida nad tegid, kajastati laialdaselt rahvusvahelises meedias. Eesti kui ka Pärnu rand jõudsid kogu rannajalgpalli üldsuse ette, teiste hulgas levis uudis muidugi ka FIFA ja rannajalgpalli otsustajate ringis. Sama aasta lõpus tuli FIFA rannajalgpalli esindaja Gabino Renales juba isiklikult minuga rääkima, kas Eesti võiks olla huvitatud korraldama näiteks Euroliiga etappi. Samas andis ta ka kohe märku, et lähiaastatel ei pruugi see olla veel reaalne, kuna soovijaid on palju ning Euroliiga formaadis on lisaks Superfinaalile koht vaid kolmele etapile. Sellest hetkest alates hakkasime jalgpalliliiduga tõsiselt tööle eesmärgiga tuua Eestisse rannajalgpalli suurturniir ning oleme suutnud FIFA ja BSWW (Beach Soccer Worldwide - toim.) inimesi veenda, et Eesti on tõeline rannajalgpallimaa.

Kas selle turniiri saamine tuli alaliidule tunnustusena tehtu eest või esialgu veel avansina?
Kindlasti on see suureks tunnustuseks alaliidule ja Eesti rannajalgpallile üldiselt. Superfinaali korraldamist võib võtta ka avansina, kuna Superfinaal on tõeline tippsündmus, mis eranditult toimunud Hispaanias. Eesti rannajalgpall on olnud meie regioonis Skandinaavias ja Baltikumis suureks veduriks ning BSWW juhtide üheks eesmärgiks on kutsuda meie regiooni jalgpallijuhid Superfinaalile kohale, et ala kandepinda veelgi laiendada.

Miks toimub turniir just Pärnus?
Eestis on palju ilusaid linnu ja ka randasid, kuid meie esimene valik oli suvepealinn Pärnu. Pärnu rand ja kogu üldine atmosfäär on suurepärane ning kohtudes Pärnu sportliku linnapeaga sai selgeks, et just see on õige koht esimese rahvusvahelise suurturniiri korraldamiseks.

Millised on Eesti koondise eesmärgid?
Eesti koondis on viimasel kahel aastal ennast Superfinaali mänginud ja eesmärk kodus toimuval turniiril on kindlasti B-grupi võitmine ja A-gruppi ehk Euroopa kaheksa parima hulka pääsemine.

Kas koondisel tuleb senisest tõsisem ettevalmistus?
Ettevalmistus on juba alanud ja koondise põhituumik on jaanuarikuust spetsiaalse kava järgi Sparta spordiklubis treeninud. Ettevalmistus on sel aastal kindlasti rohkem läbimõeldud ja see hõlmab välislaagreid, kaalume osalemist ka Euroliiga tavaetapil ning Eesti rannajalgpalli Liigal on suur roll mängijate ettevalmistamisel. Kindlasti annab kodus toimuv turniir koondise mängijatele lisamotivatsiooni olla oma parimas vormis ja konkurents koondisekohale paneb mängijad individuaalselt rohkem treenima kui eelnevatel aastatel.

Mida tuleb turniiri ettevalmistusteks teha?
Euroliiga korraldusjuhend on väga põhjalik ja kõik põhikulud on korraldaja kanda, mis tähendab seda, et põhitähelepanu on hetkel suunatud heade toetajate ning koostööpartnerite leidmisele, et ühiselt see suur unistus ellu viia. Suurim väljakutse on ehitada Pärnu randa staadion koos erinevate telkide ja kontoriruumidega. Kõik, mis puudutab saabuvaid rahvuskoondiseid, nendega eelnevat suhtlemist ja turniiri mängulist läbiviimist, on FIFA ja BSWW meeskonna korraldada.

Kui palju publikut võiks neid mänge vaatama tulla?
Rannastaadion mahutab vaid 1500-2000 inimest ja sellist publikut me tippmängudeks tribüünile ka ootame. Superfinaali eripära on see, et ühel päeval ei toimu vaid üks mäng, vaid kaheksa kohtumist järjest. Turniir kestab neljapäevast pühapäevani ja Superfinaali jooksul toimub kokku 32 mängu.

Pildil Kari-Andri Kask (paremal) koos FIFA rannajalgpalli tegevjuhi, hispaanlase Gabino Renalesega
Foto: Erakogu